Nummõr' 202
Urbõkuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kihlkunnapäiv Põlvan
  • Uudissõ
     
  • Kalapüüdmise võistlusõ omma moodun
  •  
  • Ristipuiõ raamat sai preemiä
  •  
  • Kihlkunna kõgõ pühämb paik?
  •  
  • Osola pensionääri teivä talvõl kelgurallit
  • Märgotus
     
  • Lugõjidõ mõttõ Umast Lehest
  • Elo
     
  • Saatuslik 1949. Kats saatust
  •  
  • Noorõ tüütegejä: õnnõ lotoga saa ull kah kõrraga rikkas!
  • Uma Pido
    Savvusannan
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Kihlkunnapäiv Põlvan
     
    Allasõ Tiia
      
     
    Kultuurikeskusõn kaeti huviga Põlva raamadukogo näütüst Põlva kandi inemiisist ja elost kirotõduist raamatist. 
      
    «Tiiä-i kost tuu Põlva kihlkunna piir kesk Võro liina õigõhe juusk?» küsse Põlva liinapää Tammõ Tarmo kavalahe, ku tekk’ minevä neläpäävä Põlva kihlkunnapäävä vallalõ.

    Veidü ildampa sai tä kotussõnimmi uurja Saarõ Evari ettekandõst vastussõ: Võro turu lähküdsest Piiri uulitsast lättki Rõugõ ja Põlva kihlkunna piir. Peris rahulõ liinapää tuuga es jää: «A mille sääl kihlkunnasilti üllen ei olõ?»

    Et huvi kihlkundõ vasta om suur ja Põlvan timahava ka perimüsaasta, sis kõrrald’ki Hurda Jakobi nimeline rahvaharidusõ selts sändse kihlkunnapäävä, kon Põlva kihlkunna kotsilõ hulga teedüst sai.

    Kuna kullõjidõ hulgan oll’ ka nuuri, sõs ütel’ seldsi juht Villa Sirje ettekandit sisse juhatõn, et Põlvan om eski opikit vällä antu: Schwartzi kooliraamadu 19. aastasaa keskpaigast. «Meil om väärikas kultuurilugu,» oll’ Vill uhkõ.

    Kampusõ Evald Vanemuise seltsist tunnist’, et Põlva kihlkund om üts Eesti vanõmbit, perit vähämbält 13. aastasaast. «Kihlkunna mõistõ tulõ külli kihlumisõst vai kokkolepütüst ütteminekist,» nimmas’ Kampus. «Muinasaigsõt kihlkunda juhtsõ vanõmb, harva oll’ noid kats, ja noid võidi kutsu kuningis.» Kampus sellet’ mõistit kihlkunnakerik, -kohus, -kuul ja näide kujonõmisluku.

    Kogokunnatunnõ om kimmämb ku muialpuul

    Saarõ Evar and’ tävvelidse pildi Põlva kihlkunna mõisist ja valdust. Põlva kihlkunna kõgõ lõunapoolitsõmb mõisa oll’ Võro mõisa.

    «Põlva kihlkunna kujo kaardi pääl om nigu inemine, jovvumehe muudu meesterahvas, õkva ku Arnold Schwarzenegger,» nimmas’ tä. Tegüsi võrdlus Soomõ kaardiga, midä rahvas om jo ammust aost nännü ku pikä prundsiga noorikut.

    Et Põlva kihlkund om vana ja tan lövvüs pall’o vannu suuri külli, om Saarõ Evari meelest tan vana Võromaa kandin inemiisi kogokunnatunnõ kimmämb ku muialpuul. «Ja hää vanaperäline võro kiil om siinkandin peris häste alalõ püsünü.»

    Kanepi aoluulanõ Hirvlaanõ Milvi ütel’, et timä tund kõgõ inämb Schwarzeneggeri kõtuosa vai Joosu mõisa kultuuriluku.

    Tä näüdäs’ Hurda Jakobi koduoppaja Trummi Augusti kirju, kost saa pall’o teedä suurmehe kodotsõst elost.

    Hirvlaanõ ütel’, et Põlva kandi tähtside inemiisi – nigu Matthisson, Donner, Käis vai Vahtra – tegemiisi om külh uurit, a tuud pidänü viil pall’o süvämbäle tegemä.

    «Ja ku tahetas, et Põlva ütisgümnaasiumist saanu kotusõpäälidse haridusõ lipulaiv, sis pidänü kõrda tegemä kooli kodoluuarhiivi. Ku ma kooli aoluuraamatut tei, näi, et aoluumatõrjaali omma kastõga keldrinukan ilma egäsugumadsõ kõrraldä,» es olõ Hirvlaanõ rahul. «Ülepää tulnu oppajit inämb nõsta kultuuriluu ria pääle.»

    Päävä teivä esierälidselt lämmäs Põlva latsiaia Mesimumm folkloorirühmä Käokirjas umakiilse Põlva kihlkunna laulumängu.

    Päävä lõpõtusõs and’ maavalitsusõ haridus-ja sotsiaalosakunna juhataja Aasa Piitre teedä, et timahavvanõ aastak om lisas liinalõ kuulutõt kõgõn Põlva maakunnan perimüskultuuriaastas.
    Põlva maavanõmb Sibula Priit tunnist’, et tälle paistus kihlkund ollõv midägi inämbät ku haldusterritoriaalnõ jaokõnõ.

    Tuu «midägi inämbät» saigi teno kihlkunnapääväle pall’odõlõ selgembäs.

     
    Juhtkiri: Saatusõst ja mälehtämisest
     
    Seo Uma Lehe eloküle pääl om üts lugu 80aastaidsist ja tõnõ 20aastaidsist. 60 aastat vaiht. Vanavanavanõmbidõ ja latsõlatsõlatsi põlvkund.

    Kas vanavanavanõmba ja latsõlatsõlatsõ saava tõnõtõsõst arvo saia?

    Kas seo ilma ao noorõ mõistva ette kujota, et üts silmäpilk ja – püssämiis sais su sälä takan ja mõnõ minodi peräst või olla kodost elos aos minek? A iks viit viil tsiapõrsalõ ja lehmäkundilõ söögi ette...

    Mis tunnõ om sõita imä-vanaimäga eläjävagonin, katõ nädäli tiimoonas üten õnnõ kats leibä ja kändsäk suidsulihha? Pään mõtõ, miä saa sust hindäst ja miä maaha jäänüst esäst. Vai midä tetä küsümüsega, miä jääski vaivama inämb ku 60 aastas: mille hää iist mastas halvaga?

    Seo ilma ao noorõ märgotasõ tuust, kuis saanu ilma nätä, rahha tiini ja hindäle meeleperädse tüü löüdä. Tuu, miä juhtu näide vanavanavanõmbidõga 60 aastaga iist, tunnus küländ kavvõn ja tuu pääle mõtõldas veidü.

    A aoluul om kommõ tsipa tõsõl kujol, a sama sisuga jäl ja jäl tagasi tulla. Kadõhõ ja kättemassuhimolidsõ olõ-i kohegi kaonu. Nigu ka tõsõ, kiä valmis esämaa ja perre iist uma elo andma.

    Ku võimu võtva kadõhus ja kättemass, sis om 70 vai 100 aastat kül vaiht, a jäl ütles üts tõsõlõ: «No pästset mu vallalõ, a miä tuust iks kõnõlda!»

    Tuuperäst tohe-i unõhta tuud, ku pall’o süämehallu tõi mi väikulõ rahvalõ 1949. aastaga 25. urbõkuu päiv. Hoiami ütstõist. Hoiami kokko.

    Harju Ülle, päätoimõndaja

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!