|
|
| | | Ku toro är külmäs, tulõ as’atundja appi kutsu | | | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | Torosulataja Puderselli Raivo oppas, et targõmb om vii- ja tsolgitoro lämmän hoita, ku näid sulatama naada | | | | |
Ku om külm talv ja viitoro kinni külmäse, sis naatas otsma as’atundjat torrõ vallasulatamisõs. Meil vanal Võromaal jahmõrdas taa tüüga paar miist, üts näist om Puderselli Raivo (39).
«Seo om sääne tüü, et tuuga rikkas joht saa-i!» muhelõs Raivo, kiä om Unosel OÜ juht. Õnnõs tege timä firma iks muid töid kah, minka saa leibä tiini – ehitäs ja parandas (tsolgi)viitorrõ, vidä massinaga kraami ja tege eelektritüüd kah.
Seo talv om Raivot torrõ vallalõ sulatama kutsutu kümmekund kõrda. Kõgõ kipõmb aig oll’ sis, ku kõgõ kangõmbast külmäst oll’ paar päivä müüdä saanu.
Külmänüisi torrõ vallasulataminõ om Raivo jaos inämb nigu häätegemine: kuis sa jätät inemise ilma viildä? «Vällasõit piäsi muido masma 480 kruuni ja egä tunn tüüd umbõs samapall’o, sis olõs seo tüü tegemisel iks mõtõt kah. A ku iks näet, et inemisel olõ-i säänest rahha koskilt võtta, küsüt iks veidemb,» seletäs hallõ süämega miis.
Tihtsäle om ka nii, et hädäline kõlistas, Raivo kullõs är, mis murrõs ja and läbi telefoni nõvvo. «Kõikaig piäki-i paiga pääle sõitma, avitas tuust, ku oppat inemist, midä täl olnu vaia tetä,» kõnõlõs tä.
Om tuudki ette tulnu, et inemine kõlistas Raivolõ ja pallõs api. Jutust tulõ vällä, et valla sulata olnu vaia kümme miitret tsolgitorro.
«Sis ma iks ütle viisakalõ är. Ma olõ-i jo määnegi imemiis. Muidogi olõssi kasuligumb paiga pääle sõita ja sis üteldä, et oi, mi iks taa as’aga toimõ tulõ-i, a sõidu iist iks rahha võtta. A mu meelest olõ-i tuu ausa,» arvas Raivo.
Peris hariligu riista
Määnestki esierälist sulatajamassinat täl ette näüdädä olõ-i: õnnõ üts aurugeneraatri, lämmäpuhkja ja kuum vesi võetas kah viil appi. «Kõgõ parõmbidõ võtt ärkülmänü vii vallalõ iks aur,» ütles Raivo.
A mõnikõrd ei avida tuu kah: torrõ paikapandmisõl omma põlvõ vaihelõ pantu ja sulatamisõtüü jääs põlvõ taadõ kinni.
«Sis om külh halv tunnõ, ku olõt joba jupp aigu pusinu ja sis tulõ vällä, et saaki-i inämb midägi edesi tetä,» om Raivo kurb. «Lihtsäle seo aurugeneraatri toro ei päse säält põlvõst läbi.»
Ekä oppust massa-i koton perrä pruuvi
Näütsi Raivolõ ka Uman Lehen (nr 95, 31.01.2006) olnut juttu külmänüisi torrõ vastadsõst nipist, mille om vällä märknü Kääpä kandist peri Tarto miis Sinipalu Enno: sulatamist elektrolüüsiga ja peenükese kütteniidi torrõ sisse ajamist tuulõga.
Raivo arvas’, et taad asja ei massa siski koton oppusõ perrä tetä, niimuudu vooluga mässämine või iks ohtlik olla, ku sa peris as’atundja olõ-i. A ku meistrimiis esi taa külmämise vastadsõ süstemi är tege, sis või tuust api olla külh.
Raivo soovitas hoobis külmämist ette är hoita. «Hariligult omma viisõlmõ ja tähtsämbä viitoro keldrin.
Ku kaema minnä, tulõ sakõst vällä, et keldril omma iin õnnõ ütekõrdsõ klaasiga aknõ!» hoit Raivo pääst kinni.Viil juhtus tuud, et lumi aetas suurõn lumõtoukamisõ tuhinan ka torrõ kotussõ päält är.
Külm päses parõmbidõ torrõ mano ja omgi jäl hädä käen.
«Kiä tiid, et täl om tsolgiviitoro kehväste ehitedü vai väega maakamara lähkül, sis timä perrele es soovitanu joht parhillatsõl külmäl aol paprit potti pillu,» ütles Raivo. «Maa om jään ja toro seest härmän. Sinnä jääs häste seo papõr kinni. Tulõ ummistus ja omgi toro kinni külmänü.»
Viil soovitäs tä inne vii kraanist tassakõistõ tsilkma jättä, tuu või kah pästä vaivast ja kulust külmänüisi torrõ vallalõsulatamisõga.
Ka hoiatas Raivo, et ku esi asja ei tunnõ, massa-i minnä uma pääga torrõ vallalõ sulatama.
«Leeklambiga tohe-i joht torrõ sulatama minnä!» ütles tä. «Nüüt om viil tulnu muud, et viiäs pangiga hõõgaja hüdse keldrile. Tuuga külh vett vallalõ ei sulada, inne panõt uma vara ja elo ohtu!»
| | |
|
|
|
Pääleht
