|
| Latsi folklooripäiv Parksepä koolin | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | «Hallitanu poiss» Oravilt: Süväoro Sandri | | | |
| | | | Puiga latsiaia tsillokõsõ näütlejä | | | |
18. radokuu pääväl peeti 21. kõrda Võro maakunna latsi folklooripäivä, edimäst kõrda tetti seo Parksepä koolin.
Timahava oll’ folklooripäävä teema «Vana Võromaa rahvarõiva» ja küllä olli kutsudu ka latsõ vana Võromaa Põlva maakunna jaost – Orava põhikoolist.
Parksepä keskkooli direktri Kesselmani Ilmar pidi folklooripäävä puhul uma kõnnõ iks võro keelen. «Mu meelest mi pidänügi õga päiv nii elämä: käümä rahvarõivin ja süümä rahvaperätsit süüke. A paistus, et mi iks häbendämi noid asju, et nii harva rahvarõivin käüdäs,» ütel’ tä.
Esinejit oll’ folklooripääväl hulga ja eri vannusõn. Kõgõ tsillõmba olli Puiga latsiaia «Siilike» folkloorirühmä latsõ. Näil oll’ är opit võrokiilne näüte- ja laulumäng tsiast ja soest. Latsiaialatsil oll’ külh mõnda sõnna rassõ vällä üteldä ja rahva iin tahtsõ sõna meelest minnä, a rühmäkaaslasõ ütlivä sis ette ja näütemäng läts’ vapralõ edesi. Lustlik ja armsa näütemäng oll’. Tunda oll’, et latsilõ miildü väega esinedä.
A päävä päämidse ülesastja olli mu jaos külälise Oravilt: näil oll’ kavan hulga tsõõrimängõ ja üts peris põnnõ laulu-etendüs. Oppaja Glaseri Maaja pallõl’ külh uma rühmä poiskõisi peräst andis, et näil olõ-s rahvarõivit sälän: selet’ lustligult, et nuu omma liinapoiskõsõ ja tuuperäst.
Laulu-etendüs naas’ tuuga pääle, et oppaja vali üte poiskõsõ jahuga üle. Nigu peränpoolõ vällä tull’, oll’ tuud vaia «hallitanu poisi» mängmises, kelle lats’kõsõ mõtsast löüdsevä, Imäjõõn puhtas mõsi ja turul santõ eläjide iist maaha möivä. Luu iva oll’ tuu, et poiskõsõ no tiidvä sis, ku odava nä omma.
Oppaja Maaja selet’ kaejilõ kõkkõ suurõ lustiga võro keelen.
Päävä lõpupoolõ näütsi viil seto rahvarõivin Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi latsõ 12 esi võimalust, kuis saa Kaara-Jaani tandsi ja kutsi ka päältkaejit tandsma.
Kah’os rohkõmb etteastit võro keelen es olõki. Mõni ütsik laulusõna õnnõ koskil kavan seen.
Vast tulõvas aastas kaesõ juhendaja iks folklooripäävä jaos inämb umakandi keelen tükke.
| |
|
|
|