Nummõr' 64
Märdikuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Murõ lihaeläjidega
  •  
  • Tulõ nuuri mõttõtalus
  •  
  • Matusõmõts võeti maaha
  •  
  • Tandsuklubi sai huu sisse
  • Elo
     
  • «Kama» käänd bussiruuli
  •  
  • Tsoorun käü potitegu nigu üts´ matsna
  • Märgotus
     
  • Eichenbaumi Külli: võro kiil´om saanu kiräkeeles
  •  
  • Lugõmist inämb pelädä-i
  • Kirä
    Aholämmi
    Kagahiiq
    Perämäne külg
     
     
     
    Lugõmist inämb pelädä-i
     
    Täht´raamadu tahtjit om egä aastaga inämb
       
      
    Ojari Triinu, täht'raamadu kokkopandja  
     
    Võro selts' VKKF and egä aastaga Lindora laadu aos vällä võro-seto täht'raamadu tulõvas aastas ja kõgõ kaias, et kuis taa ka rahvani jõvvassi. Nii kävemi Rahmani Janiga egäaastadsõl täht'raamadu puutõlõ viimise tsõõril. Tuu tähendäs ütte pikkä päivä ja umbõs 350 kilomiitret läbi Võro- ja Setomaa.

    Samma sõitu omma eri inemise jo aastit tennü. Saarõ Evar, kiä täht'raamatut 1999. aastagani lakja vidäsi, mäletäs, et tuul aol tähend' tuu poodipidäjile kõvva päälekäümist, et nuu õks raamadukõsõ müüki võtassi.

    Vaihõpääl käve üle Eesti ja loomuligult ka Võromaa sääne tsigani muudu kaubapakjidõ aig. Noil tegeläisil olli suurõ koti ekäsorti kraamiga üten ja nä püvvi sõs toda inemiisile maha müvvä ja esi sõs minemä pühki, innep, ku ostja arvugi sai, kas ostõt kraam' hää vai halv om. Evar pidi puut'nikulõ seletäma, et timä olõ-i noidõ ull'usõ-müüjide siäst.

    Kõrd, ku täht'raamatun hans'ategemise oppus oll', lätsi täht'raamadu-ostmisõga huugu ka säändse tegeläse, kiä muido kunagi raamatit osta-as.

    Üts'kõrd pakk' Evar üten täht'raamatuga ka Kauksi Ülle luulõkoko. Vastapididselt Pulga Jaanilõ, kinka kasette, jutu- ja lauluplaatõ Antsla raamadupuut' ei timahava ega ka varramba võtta es taha, lätsi Ülle luulõkogo timä kodo ümbre küländ häste.

    Raudoja Ahto vidi täht'raamatut lakja katõl kõrral pääle Saarõ Evarit. Timä meelest oll' poodirahvas tollõ müükivõtmisõga inämb-vähämb harinu ja muu rahvas uut' paiguldõ (eräle Setomaal) täht'raamatut jo väega. Küländ oll' ka noid kaupmiihi, kiä ütli: «Kae, es lää sukugi taa müük' – terve aastak möi, a kiäki es osta.» A esi es olõ raamatukõist leti alt müügis vällägi tihanu säädi vai oll' toolõ võimaligult kehvä kotussõ löüdnü.

    Lindora laadul oll' timahava täht'raamadutahtjit inneolõmalda hulk – möimi kõik' ütenvõedu raamadu maha ja osa tahtjit jäi ilmagi. Ostja kiti, pidäsi hääs ja mõni ütel', et täl om harinõminõ egä aastak hindäle täht'raamat osta, selle et säält om hää pühhi ja muud tarvilikku kaia.

    Viimätsil aastil oodõtas kallendrit ütepall'o nii Ida- ku Lääne-Võromaal, kõnõlõmalda Setomaast. Innembi olõnõs müük' poodirahva suhtumisõst, miä om inämbüisi väega hää.

    Mõnõn kotussõn teküt' mi tulõk' suurõ elävüse. Kõik' poodirahvas – nii kaupmiis' ku ostja – naksi raamatut õkva uur'ma ja vällä märk'mä, miä sääl õks hääd om. Üten kotussõn nakas' üts' naistõrahvas kõva helüga Panga Milvi luulõtust deklamiir'mä. Peris häste tull' vällä.

    Olli ka mõnõ säändse juhussõ, kon kiäki hürksäs' (selgen võro keelen muidogi), et taad kiilt olõ-i võimalik lukõ, mink pääle oll' kuulda mitmõsugutsit vastussit: «Kuis sõs nii, et kõnõlda mõistat, a lukõ ei?» «Esi täüskasunu inemine ja mõista-i lukõ!?» imehtedi kah.

    Rahvas om avastanu, et seod kiilt saa päält kõnõlõmisõ ka lukõ. Kõnõldas umma kodokiilt nigunii julgõhe ja häbendedä-i sukugi. Omgi hää kotus üldä kõigilõ hüvvile inemisile, kedä näimi, eräle muidoki kaupmiihilõ, aituma. Näemi järgmäne aastak!

    Ku kinkalgi tekkü nüüd seod juttu lukõn küsümüs, kost tä kodolõ kõgõ lähkümbält hindäle täht'raamadu saa, kõlistagu ja küsügu Uma Lehe toimõndusõ kaudu.

    Ja kõlistagu tuu kah, kiä mõist är seletä, kuis om võimalik, et küländ lühkü ao joosul näimi mi samma kattõ jordot kõgõpäält Sõmmõrpalo, sõs Liinamäe ja sõs Tsooru poodi man? Mi olli massinaga, a nimä jalaga, nii et peris loomulik asi tuu egäl juhul es olõ. A sama nä olli – sama seerigu, sama lundi ja samma marki ollõputli kah käen. Viimäst kõrda näimi näid Varstun, a kohe nä säält jäie ja kes nä säändse olli?
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Egä ma ei päse, piä nüüd kipõlt opma nakkama!

    Vahtsõnõ Võro liinapää Eenmaa Ivi lupa võro keele selges saia (PM)




     
       
     Uma Lehe sõbõr!