Nummõr' 199
Radokuu 9. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Savvusann ilmaperändis!
  • Uudissõ
     
  • Uma Pido värsivõistlus
  •  
  • Kunnakoori Umma Pitto!
  •  
  • Põlva ja Tarto maakunnan naatas vanno asjo kirja pandma
  • Elo
     
  • Kost hää võro keele mõistminõ tulõ – iks kotost!
  •  
  • «Lemmik-poliitikus saa tuu, kiä masu är vii!»
  •  
  • 100 aastakka Taiva-Robi sünnüst
  •  
  • Ku joba sugupuud uurma nakkat, saa-i inämb pidämä
  • Märgotus
     
  • Kaplinski Jaan: ma olõ eloaig olnu piire pääl
  •  
  • Minkas meile piksepühä
  • Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    100 aastakka Taiva-Robi sünnüst
     
    Seo pühäpäävä, 14. radokuul saa 100 aastakka Urvastõ keriguopõtaja Kannukese Roberti sündümisest. Urvastõ pastoraadin om tuul puhul kontsõrt ja kõnõlõminõ.

    Pastoraadi ussõ tetäs valla kell 10, kõgõpäält saa nätä pildinäütüst Kannukesest. Kell 11 nakkas pääle kontsõrt-jumalateenistüs, mängvä Kannukese opilanõ Rööbi Piitre ja Antsla muusikakooli puhkpilliorkestri. Kannukesest kõnõlõsõ timä man keriguopõtaja tüüd har’otaman olnu Kasemaa Kalle, Urvastõ kogohusõ opõtaja Salumetsa Üllar ja tõsõ.

    Kannukese Robert om peri Karulast, kon tä kah päält sõta keriguopõtaja oll’. Urvastõ kogohusõ iinotsan oll’ tä kõgõ pikembät aigu, 1944–78. Inne tuud jõudsõ tä Tarto korgõmban muusikakoolin klavõrit oppi, Humboldti, Groningeni ja Sorbonne’i ülikooli man usutiidüst tudiiri.

    Taiva-Robis kutsut Kannukene oll’ oppaja ka EELK usutiidüisi instituudin, kon mõnõ kerigumehe tedä vahepääl ketseris pidämä naksi. 1980 sai Kannukene siski usutiidüisi audoktoris.

    Kogokunna jaos om tähtsä ollu ka tuu, et Kannukene juhtsõ Urvastõ rahvapilli- ja kammerorkestrit. Tä kirut’ noodi kõigi pille jaos ja lask’ Kanepi meistritel ummi tsehkendüisi perrä säändsit pille tetä, midä kotusõ pääl viil nättü olõ-s. Kannukese orkestri kandlõmängjä Rõõmu Voldemar kõnel’, et tšellokerele sai tettü jahimiihi käest ostõtust mõtstsia põiest kõlakast, vannust hõrilaviledest sai kromaatiliidsi kandlit. Võiolla om õigõ esiki seo jutt, et Kannukese tsehkendüisi perrä naati Estonia klavõrivabrikun kromaatiliidsi kandlit tegemä.

    Kannukene opas’ tulõvaidsi pillimiihi joba koolipingist saadik. Timä orkestrin olli ka koolioppaja Rööbi latse, kellest kõgõ tunnõtumb om koorijuht Uibopuu Vaike.

    Et nõuka-aol es passi keriguopõtajal küläasju aia, oll’ pastoraadin kuunkäüjä orkestri ammetligult Siiriuse seldsimaja all. Kannukese rahvapilliorkestri juhis oll’ paprõ pääl märgit Pulga Aleksander: hää viiulimängjä ja muidu kah orkestrin Kannukese päämine abimiis.

    Üte kõrra tunnistõdi Urvastõ rahvapilliorkestri ENSVn kõgõ parõmbas. Umõta tekk’ kolhoosi esinaane Sibula Armilde Kannukese orkestride elu rassõs ja nii es päse nä 1956. aastagal inämb vabariikligulõ ülekaemisõlõ. Orkestri tüü naas’ är vaoma ja katski jäi ka Kannukese plaan Urvastõ kammerorkestri sümfooniaorkestris muuta.


    Konnula Airi


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!