Nummõr' 64
Märdikuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Murõ lihaeläjidega
  •  
  • Tulõ nuuri mõttõtalus
  •  
  • Matusõmõts võeti maaha
  •  
  • Tandsuklubi sai huu sisse
  • Elo
     
  • «Kama» käänd bussiruuli
  •  
  • Tsoorun käü potitegu nigu üts´ matsna
  • Märgotus
     
  • Eichenbaumi Külli: võro kiil´om saanu kiräkeeles
  •  
  • Lugõmist inämb pelädä-i
  • Kirä
    Aholämmi
    Kagahiiq
    Perämäne külg
     
     
     
    Eichenbaumi Külli: võro kiil´om saanu kiräkeeles
     
       
     Põlinõ võrokõnõ, ülikoolin luudustiidüst op'nu Eichenbaumi Külli (37) valiti mõnõ nädäli iist viies aastas Võro Instituudi direktoris. Tä lupa, et Võromaa inemiisi jaos omma instituudi ussõ kõik' aig vallalõ ja kinkal küsümüisi om, tulku küsügu õnnõ.

    Midä om vahtsõn ammõtin plaanin ärä tetä?

    Väega suuri ümbrekõrralduisi nakka-i tegemä. Instituut' tegeles pikäaoliidsi
    Eichenbaumi Külli uut kõiki huviliidsi Võro Instituuti ja lupa inemiisi küsümüisile vastata. uur'mistöiega, nuu as'a läävä kõik' edesi. Nuu omma: keele ja kotussõnimmi uur'minõ, eesti-võro sõnaraamadu kokkopandminõ,
    kotussõnimmi andmõbaasi tävvendämine.

    Plaanimi tetä vahtsõt uur'mist tuust, määndse omma Võromaa inemiisi arvamisõ võro keele pruuk'misõ kotsilõ. Kuus' aastakka tagasi sai tuud küsütüs.
     
    Väega tähtsä tsiht' om meil võro keele oppusõ kõrraldaminõ kuulõn. Teemi tuus metoodikit ja opiraamatit, oppami oppajit vällä.

    Ku pall'odõn kuulõn võro kiilt opatas?
     
    Aoluulidsõ Võromaa kuulõst päält 20 koolin. Inämbüisi aabidsajako, mõnõn koolin om mano tulnu võro kirändüse oppaminõ 7.–8. klassin. Oppust om nädälin mõnõn klassin üts' tunn' ja tuud om veidü.

    Kas kuulõ tulõ mano?
     
    Mi tegelemi taaga. Ütelt puult pandas kuulõ kinni. Tõsõlt puult om kõgõ suurõmb murõ hää keelemõistmisõga oppaja löüdmisega.

    A võro keele opjidõ latsi päält paistus, et võro keele tunn' om näile põnnõv. Tuu olõ-i tavalinõ keeleoppusõ tunn', sääl loedas, lauldas ja tetäs näütemängu.

    Kuna saa valmis eesti-võro sõnaraamat?
     
    Tuuga lätt viil mitu-mitu aastat aigu, tegemine om poolõ pääl. Olõmi k-tähe man ja tõnõ puul' taht viil tegemist.

    Sõnaraamadu tegemine käü nii, et kõgõpäält ots' Oro Laivi eestikiilsele sõnalõ mano sama võrokiilse sõna. Abis omma erinevä sõnaraamadu.

    Ku tuu tüü om ette tett, käü üle nädäli kuun sõnaraamadu tüürühm. Sääl arotadas suurõn selts'kunnan läbi, kas naa sõnavariandsi kõlbasõ vai kõlba-i. Määndse sõna omma sagõhõmpa tarvitusõl, määndse harvõmbalt.

    Tüürühmän omma inemise nii Hummogu- ku Õdagu-Võromaa poolõ päält.

    Kas mõni om pahandanu kah, et taa ei olõ võro kiil', millen raamatit vällä andas?
     
    Taa om murrõs külh. Meile om ette hiidet, et kirjapant võro kiil' om väega seto keele muudu. Sääl Setomaalõ lähembäl om tõtõst nii, a Õdagu-Võromaal nakkas võro kiil' jälki mulgi vai tarto keele muudu minemä.

    A kiäki ei keelä jo võro kiilt niimuudu kirjä panda, ku timä kodokandin kõnõldas! Ku latsil om hää võro keele oppaja, sis oppas tä latsilõ iks uma kodokihlkunna kiilt. Ku aabitsan om tõistõ, tulõ innekõkkõ är oppi iks uma kodokandi sõna.

    Mis olõs tõistõ, ku ei olõs Võro Instituuti?
     
    Instituut' om varsti piä kümme aastakka olnu. Ku mõtõlda tagasi, miä oll' kümne aasta iist, sis võro keelen ja võro keelest kõnõldas põrõhõlla pall'o laembalt, võro kiil' om muutunu kõnõkeelest kiräkeeles – saa lukõ raamatit ja aolehte, oppi kiilt koolin. Inemise omma nakanu umma kiilt väärtüses pidämä.

    Kui inemine taht lähembält teedä, midä Võro Instituudin tetäs, kuis tä tuud saa?
     
    Ku instituudil saa tulõva aasta mahlakuul 10 aastakka täüs, sis om meil plaanin nätäl' aigu tegeldä suurõmba teedüstämisega.

    Inemise tulku kaema ja loengit kullõma. A kinkal om midägi süäme pääl ja taht tuust kõnõlda, sis olõmi kõgõ löüdnü ao kõnõlõmisõs. Oodõdu omma kõik' inemise, kinkal om mõttit, kuis ütte vai tõist asja tetä.

    Kuis tukõsõ Võro Instituuti riik' ja umavalitsusõ?
     
    Riigi puult om kimmäs tugi olõman ja tuu and joudu ka paigapääl. Tahtnu iks tihedämbät kuuntüüd tetä. Ku oll' Võro liina tunnuslausõ valiminõ, oll' mõttit pall'o. Võro liinan pidänü inämb võro kiilt nätä ja kuulda olõma. Muidoki, liinan om võõrast rahvast rohkõmb ku maal, või-olla jääs võro kiil' vähämb kõlama.

    Vallajuhi tukõsõ meid, nä olõ-i võro keele vasta. Võinu edespitegi ütidsit projekte tetä.

    A ummi vannu küllinimmi tagasitegemine lätt küländ vaivalidsõlt. Kaartõ pääl külänime kül omma, a silte pääle joudva vähädse. Mõni vald om uma vana külä tagasi tennü, mõni olõ-i.

    Mille olõt hinnäst instituudiga köütnü?
     
    Tüü om olnu põnnõv ja ka süämele lähkü. Saa üten avita keele püsümisele. Olõ Võro Instituudin tüül 1995. aastaga sügüsest, tuust aost olõ tennü päämidselt sotsioloogiliidsi uur'miisi, kon olõmi küsünü inemiisi arvamiisi. Tulõmuisist olõmi vällä andnu ka raamatit. Egä aasta olõmi kõrraldanu ka tiidüskonvõrentse, tan olõ kah kõgõ abis olnu.

    Kas olõt peri Võro liinast?
     
    Jah, a imä-esä kolisi Võro liina. Imä om Karula puult ja esä Põlva kihlkunnast.

    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Egä ma ei päse, piä nüüd kipõlt opma nakkama!

    Vahtsõnõ Võro liinapää Eenmaa Ivi lupa võro keele selges saia (PM)




     
       
     Uma Lehe sõbõr!