Nummõr' 64
Märdikuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Murõ lihaeläjidega
  •  
  • Tulõ nuuri mõttõtalus
  •  
  • Matusõmõts võeti maaha
  •  
  • Tandsuklubi sai huu sisse
  • Elo
     
  • «Kama» käänd bussiruuli
  •  
  • Tsoorun käü potitegu nigu üts´ matsna
  • Märgotus
     
  • Eichenbaumi Külli: võro kiil´om saanu kiräkeeles
  •  
  • Lugõmist inämb pelädä-i
  • Kirä
    Aholämmi
    Kagahiiq
    Perämäne külg
     
     
     
    Tsoorun käü potitegu nigu üts´ matsna
     
    Saarõ Evar
    evar@wi.werro.ee
       
     Tsooru potitehas om ainukõnõ vanal Võromaal, kon savitüü viimädse saa aastaga joosul kunagi otsa ei olõ saanu. Tan om tett savikivve, ahupottõ ja savitorrõ, a 1970. aastist pääle tetäs õnnõ lillipottõ.

    Parhillanõ korgõ kivikors'naga savilüüv' om ehitet umbõs sada aastat tagasi, a inne tuudki oll' Tsooru mõisnikul Budbergil tan vähämb savilüüv'. Tehasõ põlisust näütäs esiki külänimi – Savilöövi. Vinne aigu ehitedi mõisaaigsõlõ huunõlõ tõõnõ kõrd pääle. Nüüd om tüüd veitembäs jäänü, a sõski om kõik' potivabrik eri kuiumisõ astmõl savipottõ täüs ja ka tüüd jakkus katsõlõ inemisele.
    Saaremäe Helge potilõ viimäst lihvi andman. 
    Tehassõ juhataja Sarapu Aino (63) om potivabrikun ammõtin olnu koguni 43 aastat. Nii ku Tal'na
    kergetüüstüstehnikumist Tsuuru suunati, nii ka taha jäi. Tä om tüüd tennü nellä peremehe all, parhillanõ olõminõ suurõ lillimüüja Nurmiko potitehassõs olõ-i kõgõ hullõmb – vähämbält tüü ei paistu otsa saabõv.

    Varahamba lätsi lillipoti häste õnnõ keväje ja suvõl, nii et sügüse tükkü vabrik saisma jäämä. A viimätsil aastil omma Õuruupan muudu lännü savipoti sisse valõt küündle, midä muiduki küstäs rohkõmb sügüse ja talvõl. Katõ vassa korgudsõ küündlepoti iist saa tehas suurõ küündletuutja käest hinnas 2.95, miä om külh häbemädä vähä, a kokkohoitlikult majandõn võimaldas är ellä.

    Tegelikult om potitehassõ sortiment' Vinne aoga kõrvuisi säädin esiki suurõmbas lännü. Tetäs 30 sorti pottõ ja 8 sorti potialussit. Kõiki pottõ vormi om malmist vällä treiänü Ladvigu Madis. Timä om vabrikun ülepää asõndamalda miis', hoit vormi ja massina kõrran. Vabrigu potipressi omma ostõdu Ida-Saksamaalt 1974. aastal. Nüüd om Nurmiko külh lubanu üte vahtsõ pressi osta.

    Savvi tuvvas Miss'ost, kon tuu joba läbi rõiva om pressit, nii et lubja- ja kivitükü vällä eräldüse. Sarapu Aino meelest oll' kunaginõ Joosu savi esihindäst esiki parõmb, a tuudaigu es olõ viil savi seest lubja vällävõtmisõ tehnoluugiat. Killu vällä visanu praak'poti tarvit är aiand. Nüüd ei või praaki tuuta, tuust ei saa muud ku kivipurru aiatiiratu ülepuistamisõs.

    Savi tambitas pätses ja lõigatas traadiga kuubikis. Press' lüü kuubikist poti. Tuu tüü man piät kõik'aig savipätse nahvtaga määr'mä, selle et savi kinnikliip'mise vasta avitas kõgõ parõmbidõ nahvta ja steariini segu. Potil lastas veidikese kuiuda ja höölitsedäs sõs kedra pääl krassi maha. Edesi piät pott' kuiuma mitu nädälit, inne ku tedä ahju või saata.

    Palutusahjõ kütetäs Tsoorun edimält puiõga, a õigõ kuuma (960 kraati) kättesaamisõs Virumaa palavakiviõliga. Kiviõli haisas külh rohkõmb ku nahvtast tett helle ahuküte, a om tuu iist odavamb. Palutaminõ kest 38–40 tunni. Ahu mahajahtumisõs kulussõ nädälipäävä – ku kõrraga ussõ vallalõ tiissi, lähässi poti kõik' lahki.

    Ahust tulnu lillipott' omgi valmis kaup. Küündlepotti võõbatas viil seest üle, selle et muidu imbus sula küündlerasv läbi savi poti pinnani vällä. Kiä puur' mulgu lillipoti põhja? A ilma mulgulda poti olõki-i lillipoti, mulk lillipotilõ tetäs joba vormmisõ aigu väikese tihvtiga, miä vormi sisse käü.

    Suuri käsitüüpottõ om Tsoorun kah kõik'aig tett, a inämb tetä-i. Maailmaturu odava kaubaga jovva-i võistõlda.

    Sarapu Aino luut sõski, et umanik potivabrikulõ investiir', om taa jo ainukõnõ lillipotitehas Eestin. Parhillaki tuvvas koolilatsi tehast uudistama. Taa om nii huvitav kaia, kuis poti pressi alt tulõva – savitükk' sisse, mats! ja valmis pott' vällä!
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Egä ma ei päse, piä nüüd kipõlt opma nakkama!

    Vahtsõnõ Võro liinapää Eenmaa Ivi lupa võro keele selges saia (PM)




     
       
     Uma Lehe sõbõr!