|
|
| | | Räpinä puutüüoppaja härgütäs kabajantsiku tüüpingi taadõ | | | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | Pihlapuu Olav ummi puutüüpoissõga | | | | |
Egä kolmapäävä käü nii 15 Räpinä ütisgümnaasiumi poiskõist kooli käsitüüoppaja Pihlapuu Olavi (45) puutüütsõõrin meisterdämän. Oppaja mõist poisi hingega tüüd tegemä panda ja tuust hingega tegemisest tulõva ka avvohinna.
Perämädse avvohinna tõiva Olavi käsitüüpoisi är minevä aastaga lõpun üle-Eestilidse nuuri vällämõtlõjidõ konkursi «Hoiame kokku» päält. 6. klassi poisi Vaherpuu Vallo ja Rjurikovi Maksim saiva uman vannusõrühmän kolmanda kotussõ joulukuusõst tettü rõivavarna iist.
«Seo kuusõpuu oll’ mineväaasta koolimajah joulukuusõs. Poiskõsõ saiva tuust kuusõst varna tegemise iist 7000 krooni iist avvohindu, oppaja õnnõ raamadu ja tenokirä,» naard Olav.
2008. aastaga lõpun kirot’ Postimiis tuust, kuis Räpinä koolipoisi kiroti Olavi vidämisel projekti Euruupa nuuri härgütämise programmilõ. Säält saad raha iist teivä 6.–12. klassi poisi Tarto pinne var’opaiga jaos katõssa uhkõt kuuti.
Kuudimeisterdämise mano tüke esiki sändse, kiä olõ-i mändsegi paipoisi.
Mõttõ, midä tetä võinu, kargasõ oppaja Pihlapuulõ esi päähä. «Nigu üteldäs – lambist,» seletäs tä. «No matõrjaal muidoki sääd mõttõ lindämisele piiri ette.
Meisterdämise jaos om matõrjaali rassõ saia, parhilla om rassõ aig ja puupilbastki taheta-i ilma iist anda.»
Parhilla käü Olavi käsitüütunnõn kokko 117 poiskõist 5.–9. klassist, eräle viil puutüütsõõrin 15 ümbre. Tsõõrin käävä poisi nigu trehväs. Väega päälenakkajat poissi, kiä kõik viis aastat jutti olõs vasta pidänü, olõ-i Olav viil nännü. Poisi omma iks läbemäldä: ku katõ tunniga asi valmis ei saa, sis om pall’odõl tegemise iso lännü.
«Tuuperäst piätki märkmä latsilõ tegemises ilosa, a lihtsä as’akõsõ,» seletäs Pihlapuu Olav. «Puutüütsõõri latsiga olõmi iks tennü sändsit asjo, midä kotoh vaia lätt: pannilapju, võiuväits, kinkmises määnegi massin vai pupimaja. Ka laatu pääl müümises olõmi as’akõisi tennü ja esi näid möömäh kah käünü.»
Olav om põlinõ Räpinä kandi miis. Vahepääl vei elo tedä Tartohe, a nüüt om miis joba 13 aastakka uman kodokandin tagasi. «Oll’ sis sääne lugu, et vana oppaja läts’ koolist är. Käeh oll’ jo rehekuu, a koolil olõ õs iks puutüüoppajat. Poig tull’ sis kodo ja ütel’, et esä, tulõ no sakki sis oppajas!» tulõtas Olav kuuli tüühüminekit naarulidsõ suuga miilde.
A täl om iks ka sändsit hetki olnu, ku piaaigu olõs ärminegiavalduski direktri lavva pääle pantu. «No ma piät tunnin kõrraga 20 poiskõsõga toimõ tulõma, mõni esä saa-i kotoh ütegagi toimõ,» põhjõndas Olav tuud, mille tujo mõnikõrd iks nullin kah är käü.
Puutüütsõõri poissõ kaiõn jääs silmä, et oppajaga kõnõlõsõ nä nigu umasugutsõga, vabalt. Tarõ om külh külm, a poissõ tahtminõ esi midägi ummi kässiga är tetä nii suur, et nä saisva inne oppaja tulõkit jo hannan ja uutva. Küsü sis 5.b klassi poiskõisi käest, mille nä omma viil pääle tunnõ säändsehe tsõõri tulnu. «Huvitav om ja tegemist saa niimuudu», seletäs Ilvese Priit (11). Sõbõr Lodi Martin (12) ütles mano: «Siin saa huvitavit asjo meisterdä.» Lumõ Madis (11) taht väega lehte saia. Tä kõnõlõs, et tälle miildüs kõgõ rohkõmb midägi kokko klopsi. «Parhilla om mu kõgõ ilosamb asi tsirgupuur!» kitt Madis uhkusõga. Oppaja ütles mano, et joulu aigu tekk’ Madis laada jaos ka mitu ilosat pannilapjut.
Ku minemä nakka, pand Pihlapuu Olav Uma Lehe toimõndusõ jaos üten üte ilosa tsirkõ söögimaja. Taa sisse tulõ panda pekitükü, söögimaja puu külge riputa ja kaia, kuis tialasõ pekki süümä tulõva.
| | |
|
|
|
Pääleht
