Nummõr' 197
Vahtsõaastakuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lõõdsakeskus Põlva
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisi tsõõriklaud tulõ Karilatsin
  •  
  • Umma Pitto lätt pia 2500 lauljat
  •  
  • Lauluproovi «Naisilõ nurmõst» ja «Miihile mõtsast»
  •  
  • Moostehe rahvamuusikat tegemä!
  •  
  • Noorõ pidävä perimüskultuurist
  •  
  • 23. «Mino Võromaa» võistlus koolinuurilõ
  • Elo
     
  • Üte üü katõ katsigu saiva 15
  •  
  • Luminõ pildioppus Aderi Arnega
  •  
  • Põlva noorõ lauli vällä põh’avalgusõ tsähvi
  • Märgotus
     
  • Ruitlasõ Olavi: elämi üle Ansipi, Savisaarõ ja ka Padari valitsusõ
  •  
  • Võromaal olõt vaba
  • Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Võromaal olõt vaba
    Tuu olnu and’sak, ku Võromaa tandsujuht es opanu umilõ tandsjilõ mitte midägi mi rahvakultuurist
     
      
     
    UDRASÕ MAIRE, tandsujuht, Võro maakunna Kultuuripärl 2009 
      
    Mullõ tunnus, et Võromaal om inämb võimaluisi kultuuri tetä, ku kongi suurõn liinan. Põh’a-Eestin om tegijit rohkõmb, Võromaal mitte nii hulga ja teno toolõ om tan hulga vapa maad, midä üles löüdä.

    Rahast ma kõnõlõ-i, a muido om meil hää toimõnda. Tandsja saava Võrol Kandlõ kultuurimajan väega häste tandsi, kiäki ei sekä ja ku taha määnestki projekti tetä, sis kultuurimaja iks tugõ umalt puult kah.

    Majandusõ nõsõmisõ aig tõi eurorahha ka maalõ ja tuuga sai hulga kultuurimajju kõrda tetä.

    Parhilla tetäs mitmõn Võromaa nukan huvitavat kultuuritüüd ja vidäjä tegevä umma tüüd hingega. Noid, kiä Võromaal laulda ja tandsi tahtva, om kah hulga.

    Hull om lugu õnnõ sis, ku mõni vahtsõnõ umavalitsusjuht nakkas tuud kultuuritüüd maaha sõkma, midä om inne tedä tettü.

    Kultuurin tulõ väega ette kaia, ku midägi lahkma nakkat, selle et vahtsõnõ ei pruugi sukugi parõmb olla. Targõmb om iks vanna edesi arõnda.

    Umavalitsusjuhi võinu iks arvo saia, midä kultuurielo hindäst kujotas. Tuu om väega tähtsä.

    Tandsminõ, ka muu kultuur olõ-i määnegi tühikargaminõ. Ku saa, võinu iks egän külän laulda, pilli mängi, käsitüüd tetä.

    Kultuurikants pidänü olõma egän külän – kultuur hoit rahvast kuun ja hoit tuud kotust, kon tedä hoitas. Ku tuu kants är lahutas, sis perän tuud inämb üles ei ehitä.

    Muidoki ei tohe Võromaa kultuuri vidäjä jäiä õnnõ uma kundi otsa, tulõ kävvü Eestin vallaliidsi silmiga ümbretsõõri ja kaia, midä tõsõ tegevä.

    Suurõ ettevõtmisõ, näütüses suur laulu- ja tandsupido, omma mullõ pall’o mano andnu ja tükükese tuust olõ ma ka siiä Võromaalõ toonu. Võromaal om kasvurikas pind, ku tsipakõsõ viil valat kah, sis kasus puu illos ja suur.

    Ku ma ummi tandsjidõga folkloorikavva tii, sis olõmi iks püüdnü üles otsi Võromaa folkloori, olõmi pandnu tuud tandsupalakõisi sisse, midä tandsja omma mõnuga tandsnu. Nä tahtva hää meelega midägi rahvaperimüslikku tetä.

    No seto jäävä ummi tandsõga külh muidoki inämb silmä, a ka Võromaalt – Urvastõst, Vahtsõliinast, Rõugõst – om hulga huvitavit rahvatandsõ üles kirotõt.

    Tuu olnu väega anèsak, ku ma, Võromaa tandsujuht, es opanu umilõ tandsjilõ mitte midägi mi rahvakultuurist. Seo om jo iks alus. Sinnä pääle saa ehitä kõkkõ muud.

    Ku ma lää Saksamaalõ, sis kiäki ei taha sääl nätä, et mi nakanu sääl flamenkot tandsma. Iks küsütäs, et näüdäke umma kultuuri, ummi tandsusammõ. Hüppelejä polkagi om näide jaos tävveste põnnõv kaia.

    Tands om mullõ muidoki kõgõ süämelähküdsemb, a tuu käü jäl kokko muusikaga.

    Lõõdsamäng miildüs mullõ kah väega ja nuu mängjä sääl lõõdsa takan omma kah esierälidse inemise.

    Kogo Võromaa kultuur om mu jaos luudusõga kokko sulanu, kultuur omgi Võromaa luudusõst vällä kasunu.

    Ma tunnõ suurt mõnno perädü ilosast maastigust, Võromaa talvõst ja suvõst. Tuu om vahva, et egäl Võromaa inemisel om «uma» järv, suusamägi: siin Võromaal saa hinnäst vabana tunda. Piä-i liinan majakarbin unistama viist, ku vesi om õkvalt tansaman.

    Võromaa inemise omma kah esierälidse. Ku ma lää Põh’a-Eesti, sis tutva ütlese, et olõ tõistmuudu. Võrokõnõ om jah vast tsipakõnõ vallalidsõmb.

    Võromaa nuurilõ ütle, et olnu mõistlik päält kuuli är kävvü Võromaalt vällänpuul, kaia tsipakõsõ ilma, oppi tuud tundma ja kimmähe tagasi tulla. Kiä sis mi kultuuri iks edesi aja, ku mitte mi esi?

    Võromaa noorõ omma tubli ja ma usu, et nii mõnigi tulõ iks umma kodokanti tagasi, luu hindäle tan Võromaal ilosa kodo ja löüd ka hää tüükotussõ.

    Miä pututas tandsmist, sis ma ooda kah ummi nuuri tandsjit tagasi, kellele taha ütte jako tüüst üle anda. Ruumi om näide jaos tan Võromaal kimmähe.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!