Nummõr' 197
Vahtsõaastakuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lõõdsakeskus Põlva
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisi tsõõriklaud tulõ Karilatsin
  •  
  • Umma Pitto lätt pia 2500 lauljat
  •  
  • Lauluproovi «Naisilõ nurmõst» ja «Miihile mõtsast»
  •  
  • Moostehe rahvamuusikat tegemä!
  •  
  • Noorõ pidävä perimüskultuurist
  •  
  • 23. «Mino Võromaa» võistlus koolinuurilõ
  • Elo
     
  • Üte üü katõ katsigu saiva 15
  •  
  • Luminõ pildioppus Aderi Arnega
  •  
  • Põlva noorõ lauli vällä põh’avalgusõ tsähvi
  • Märgotus
     
  • Ruitlasõ Olavi: elämi üle Ansipi, Savisaarõ ja ka Padari valitsusõ
  •  
  • Võromaal olõt vaba
  • Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Ruitlasõ Olavi: elämi üle Ansipi, Savisaarõ ja ka Padari valitsusõ
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi eläs Võõpson, käü kalal, putitas loodsikut ja kirotas juttõ 
      
    Kell om puul kats päivä. Kiräniguherrä Ruitlasõ Olavi (40) pikutas sängün teki all, ku timä elämiste Võõpson sisse astu. «Ma maka päivä tunnikõsõ ja õdagu tunnikõsõ ja sis olõ kavva üllen ja tulõ varra üles kah,» kõnõlõs Ruitlanõ umast unõkõrrast.

    Veidü om inemiisi, kedä Ruitlasõ kirotõdu külmäs jätt. Uma Lehe perämädse küle pääl kirotas tä lehe alostusõst pääle ja om võitnu hulga takkakitjit. Osa lugõjit hiit Ruitlasõlõ ette, et tä tarvitas tihtipääle vägisõnno. A noid, kiä Ruitlasõ jutu lugõmalda jätvä, om veidü.

    Minevä aasta tull’ Ruitlasõl vällä raamat «Naine», mis sai küländ suurõs müügihitis.

    Vahtsõst anti vällä ka Ruitlasõ varatsõmb romaan «Kroonu». Päält tuu kirotas Ruitlanõ teksti telesaatõ «Üts tego» jaos ja Umalõ Lehele perämädse küle juttu.

    Proovi Ruitlasõga juttu aia, a ega tä suurõmba jutuga ei olõ. Silmä löövä täl helkämä õnnõ sis, ku jutt lätt vahtsõ loodsigu pääle.

    Välän om talv ja lummõ satas. Mis mõttõ tuuga päähä tulõva?

    Illos talv om ja olla om ekäpiten hää, kõtt om täüs ja arvõ omma mastu. Mu peräst sadagu.

    Kas kiränik eläs täämbädsel pääväl Eestin ja Võõpson är?

    Jõuluvana tõi mullõ kingitüse, loodsigu. Kuurin om mul ka üts õng. Ma lää vii pääle ja kül ma õks ello jää. Tuu 3–4 killo kalla õks tsilgus är paari tunni pääle.

    A kuis om õks kiränigutüüga?

    Mullõ miildüs niimuudu, et ma tii är tuu tüü ja sis tükk aigu ei tii. Ma ei olõ nüüt tükk aigu kiränigutüüd tennü – raamat om valmis, müü raamatut ja käü inemiisiga kõnõlõman, tii tähtsät näko ja... Lää paranda loodsikut ja sis ku hädä nakkas kätte tulõma, perse nakkas külmäs minemä, sis tulõ kirotama naada.

    Ma kai tullõn su puukuuri sisse. Sul puid viil om.

    Jah, kuu aigu piä vasta.

    Apollo raamaduketi lugõja tunnisti su raamadu «Naine» aasta kõgõ parõmbas raamatus.

    Apollo raamaduketil om tark lugõja, om hää lugõja! Nä omma mullõ loodsigu hank’nu ja omma mullõ söögi lavva pääle pandnu, puu kuuri ja... Inemise tahtva aoviidüst. Tuud om väega pall’o, a hääd aoviidüst om veidü. Ja ma olõgi väega hää aoviitjä.

    Sa midägi tõsist ei plaani kirota vai?

    Umast arust ma olõgi õnnõ tõsitsit raamatit kirotanu. «Kroonu» oll’ väega tõsinõ raamat. «Naine» om väegagi tõsinõ raamat. A millest järgmäne tulõ, ma ei tiiä viil.

    Kas su kirotaminõ käü nii, et võtat midägi umast elost ja käänät sinnä vinti kõvastõ pääle?

    Jah, vahepääl ma mõtlõ vällä ja jätä tundõ, nigu kõik olõs õigõ. Vinti õks käänä.

    Sa esi olõt ravvakooli miis?

    Nojah, ma olõ tehnikumi piaaigu lõpõtanu, ravvatüü. Ammõtligult üldäs tuu vindi kotsilõ «keere». Mullõ miildüs lausõga mängi, tuu om nigu Sudoku, et kaet, mis vällä tulõ.

    Vanastõ miildü sullõ kangõ õlu. Kuis tuuga om?

    (Nakkas keerotama.) Ku vanastõ?

    No, mõnõ aasta iist.

    Ma ei mälehtä tuud aigu väega. A mis marki õlu tuu oll’?

    Määnegi «Bock» vai...

    Ei tiiä. «Bocki» ma nii väega ei olõ joonu. «Taurust» kah. «A Le Coq Porter» om mu ülemäne piir. Ku tuu om no kangõ, sis tä miildüs mulle seonimaani. Tuu om sääne talvinõ õlu, suvõl lämmäga võtasi midägi hellembät.

    Kuis sa hinnäst riigi- ja ilmaeloga kursin hoiat?

    Internet om tuu maainemise abimiis. Lehti mul ei käü, Uma Leht vahel tsusatas postkasti, toda loe. Ruitlasõ rubriiki ei loe, tuuga olõ ma hariligult kursin.

    Inemise omma kõnõlnu, et kül tuu Ruitlanõ om julgõ, et kae, kuis julgus üteldä.

    Mõnõ inemise omma iks viil pelgäjä jah. A tuu Vinne aig om müüdä, mul läts’ tuu hirm maru kipõlt üle. A kül inemiisil kah pia lätt.

    Kuis sullõ säändse veidikese tõistmuudu mõttõ päähä tulõva?

    Ütiskund om umbõlõ terve. A mullõ miildüse haigõ inemise. Mullõ ei miildü sisseharinu mõtlõminõ. Ku kümme inemist mõtlõsõ üttemuudu, piät ma tõistmuudu mõtlõma, muido ma nakka inemiisi kõrdama.

    Ja perän tulõ vällä, et sada inemist mõtlõs niimuudu, nigu sa mõtlit.

    Hää sagõhõhe tükis niimuudu olõma jah.

    Ku pall’o sa Võõpso eloga kursin olõt?

    Poodi man käü ja... Säält saa õks põhias’a teedä. Inemise omma nii tasaligu, et üts ei putu tõist ja siin nigu ei sünnüki midägi väega tähtsät. Ja omgi hää, et ei sünnü, mullõ väega miildüs rahulik keskkund. Internetist loe är, kas kala järve pääl võtt ja ku võtt, võta uma kasti sälgä ja puuri ola pääle ja lää võta kah paar kalla vällä.

    Määne tulõ 2010. aasta vana Võromaa inemiisile?

    Ma arva, et 2010 tulõ sääne, nigu oll’ 2007 vai 2009. Võromaa inemine ei olõ nii väega hullu ja topaka elotempo sisse haarõt, et olõs hinnäst lahki lainanu vai väega ullis lännü vahepääl, ku tuu niiüteldä korgaig oll’. Tan piiri veeren om taa elo õks tasaligumb. Ma arva, et 2010. aasta om võrokõsõ jaos hää, arva, et mu jaos ja Võromaa inemise jaos om nii, nigu om olnu ja lätt õks edesi. Jäämi ello ja elämi Ansipi valitsusõ üle ja elämi Savisaarõ uma ja elämi Padari uma ja elo lätt õks edesi.

    Kohe omma jäänü su jututegeläse Müürsepä Martin ja Pornokunn?

    Pornokunn om vanas jäänü ja habisõs, tä ei jõvva inämb uma meelüsalaga tegeldä. Ja Mürka nakas’ õnnõmängõ mängmä, no om uma mõistusõ, raha ja karjääri maaha mängnü ja Uman Lehen ei olõ inämb timäsugutsõl kotust.

    Sul umist päätegeläisist hallõ kah om vai?

    Mul om väega hallõ. A õnnõs om näid sama lihtsä mano tetä ku är häötä, nii et elo lätt edesi.

    Määndsit vägimiihi mi võimi 2010. aastal uuta?

    Ega nä väega vägimehe ei olõ kah. Nä omma õks säändse puul-ullikõsõ, kes tulõva. Mu juttõn Supõrmänne ei olõ, omma hariligu tegeläse.

    Ei tulõ taast jutuajamisõst inämb midägi vällä. Ruitlanõ tulõ sängüst vällä, pand püksi jalga, lämmä seerigu jalgu otsa ja vidä mu kuuri ala, näütäs loodsikut. Loodsik om alumiinist, moodoriga.

    Siin-sääl tulõ värvi pääle panda, piät hank’ma paadivärvi, seletäs Ruitlanõ. Tassakõistõ kao kuuriussõst vällä ja tii minekit. Ruitlanõ jääs loodsikut imehtelemä.

    Küsse Rahmani Jan



     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!