Nummõr' 197
Vahtsõaastakuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lõõdsakeskus Põlva
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisi tsõõriklaud tulõ Karilatsin
  •  
  • Umma Pitto lätt pia 2500 lauljat
  •  
  • Lauluproovi «Naisilõ nurmõst» ja «Miihile mõtsast»
  •  
  • Moostehe rahvamuusikat tegemä!
  •  
  • Noorõ pidävä perimüskultuurist
  •  
  • 23. «Mino Võromaa» võistlus koolinuurilõ
  • Elo
     
  • Üte üü katõ katsigu saiva 15
  •  
  • Luminõ pildioppus Aderi Arnega
  •  
  • Põlva noorõ lauli vällä põh’avalgusõ tsähvi
  • Märgotus
     
  • Ruitlasõ Olavi: elämi üle Ansipi, Savisaarõ ja ka Padari valitsusõ
  •  
  • Võromaal olõt vaba
  • Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Üte üü katõ katsigu saiva 15
     
    Valpri Liina
        
     
     
    Kooseri Rain (kassiga) ja Rait omma kõva spordipoisi Siltšenko Viktorialõ (kural) ja Marinalõ miildüs raamatit lukõ 
        
    27. joulukuu 1994. Tuu üü Võru haigõmajan oll’ väega esimuudu: sündü katõ katsigu! Mis om noist latsist täämbädses saanu?

    Viis minotit pääle süäüüd, kell 00.05, tõi Kooseri Piret Võrust ilmalõ poja. Puul tunni ildamba, kell 00.35, sündü noorõl imäl tõnõ poig. Sünnütüse man oll’ ka latsi esä Kaido.

    A kell 4.45 ja 4.55 kasvi Mõnistõst Siltšenko Taimi ja Viktori pere katõ tütre võrra rikkambas. Inne olli sääl perren joba väiku pojakõnõ ja tütär.

    Latsõ võti vasta tohtri Kolomijetsi Lima ja ämmäimänd Tamra Ly.

    Seninägemäldä ja -kuulmalda sõnomi trükse är Võrumaa Teataja 3. vahtsõaastakuul 1995.

    Viistõist aastat om müüdä linnanu. Määndse nä omma ja midä mõtlõsõ parhilla, 15aastadsõn?

    Spordipoisi Rait ja Rain

    Kooserite kodo om Võrun Linda uulitsan. Rait ja Rain tiidse mi tulõkist ja oodi meid.

    Koolivaheaig. Vanõmba olli tüül: imä Piret (37) Võru liinavaltsusõn, esä Kaido (38) Eesti Energiän.

    Tummõ pluusõga om vanõmb veli Rait, triibulidsõ hammõga noorõmb Rain. Muidoki om sääne vanõmba-noorõmba jutt ülearvu:sünnükuupäiv poissõl jo üts!

    Viietõistaastanõ inemine om uma tii algusõn: latsiaid, koolinkäümine, harrastusõ ja sõbra...

    Latsiaian käve Rait ja Rain Punamütsükesen, kon näid ilmast ilma segi aeti. A kooliaol säänest asja nii sagõhõhe inämb juhtunu ei olõ, ütlese poisi. Nigu pildi päält nätä, omma nä iks tsipakõnõ esisugumadsõ.

    Nä opisõ Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 8.b klassin. Opminõ on kõrran.

    Hää meelega kõnõlõsõ poisi uma vaba ao tegemiisist. Meele peri om sport, kõgõ rohkõmb pallimäng.

    Rain mäng jalgpalli ja võrkpalli, Rait jalgpalli. Pääle tuu käävä poisi jõusaalin ja Kütiorun lumõlavvaga sõitman. Võistlõman tulõ kah iks kävvü.

    Kas Rait ja Rain omma märgotanu, midä nä tulõvigun võisi tetä?

    Poisi ütlese, et nii kavvõlõ viil mõtõlnu ei olõ. Võisi külh suurõmban liinan, Tal’nan vai Tartun ellä, om näide arvaminõ.

    A midä olõs üldä Võru kotsilõ, kon om kõik naa aasta eletü? «Väiku. Kõik tundva kõiki,» tulõ kipõlt vastus.

    Katsik olõminõ, tulõ vällä, poissõlõ ei miildügi. Raidi jutu perrä vähämbält. Kas tõtõstõ om kisklõmist nii pall’o?

    Ku nä, kats kinnä pikkä nuurmiist, pildi jaos tõnõtõsõ kõrvalõ saistasõ ja kassiimändä Kerri kah üska krabasõ, tunnus külh, et kimmäs om katõkõisi olla.

    Pääle külänkäüki kõlisti poissõ imäle. Imä arvas’ tuu kotsilõ, et poisi külh kisklõsõ vaihepääl, a sis jäl lepvä är ja omma kõgõ parõmba sõbra.

    Tahtsõ tiidä, määndse omma timä poja loomu poolõst:kas üttemuudu vai kumbki ummamuudu.

    Imä meelest küländ üttemuudu: ütelidselt kasvatõdu ja kõrvuisi kasunu.

    Klassijuhataja Meeliste Ragnalõ tunnus jäl, et Rait on vallalidsõm, parõmb läbikäüjä, Rain tsipa kinnilidsemb. Täl om õnnõ häid sõnnu spordipoissõ ni näide koolisõbraligõ vanõmbidõ kotsilõ.

    Viktoria ja Marina – ärvahetamisõni üttemuudu

    Kümneminudilidse vahega sündünü SiltšenkoViktoria ja Marina omma väega üttemuudu tütrigu. «Mi jaos om tuu harilik asi, et segi aetas,» ütles Viktoria, kiä jõudsõ siiä ilma inne sõsarat. «Ja ku Viktoria tunnin nõst käe, sis oppaja ütles mu nime,» naard Marina.

    Kas miildüs, et olõti katõkõisi sündünü? «Ütsindä olõs väega ikäv!» arvasõ rõõmsa olõmisõga katsigu ütel meelel.

    Juttu ajami Mõnistõ raamadukogon. Taa suurõ kolmõkõrdsõ maja tõsõn otsan om tütärlatsi kodo. Parhilladsõ raamadukogo ruumõn käve nä latsiaian. Nii või üldä, et park maja ümbre om näide mängumaa olnu.

    Viktoria ja Marina käävä Mõnistõ kooli 8. klassin. «Paar kolmõkõist oll’,» ütlese nä tunnistusõ kotsilõ. Ka hinde olli üttemuudu. Ku Võru katsikidõ poissõga kõrvuisi kaia, sis füüsiga oll’ kõigil neläl kolm...

    Viktoriat ja Marinat olõ ma tähele pandnu innembigi – Puigal võrukiilside näütemängõ päivil, lauluvõistlusõl «Mehkamaa ööbik» ja võrukiilsel Inda Kõiva lauluvõistlusõl. Hää esinemisega om häid kotussit kor’at.

    Määndse laulu miildüse? Marina: «Kurvõmba tooniga.» Viktoria: «Säändse, kon rohkõmb särtsu, huugu om seen.»

    Parhilla miildüs tütrigilõ väega tandsminõ, tulõman om «Koolitants». Tands om näile miildünü väikust pääle. Ja raamat om hää sõbõr. Nigu pall’odõlõ viietõistaastaidsilõ, miildüse näilegi Harry Potteri luu.

    Ku Viktoria ja Marina olli kolmõaastadsõ, kuuli väega uutmalda näide ukrainlasõst esä Viktor. Tuul aol olli ka perre tõsõ latsõ viil väiku ja imäl Taimil tull kõik neli ütsidä üles kasvata.

    Parhilla opis Vladimir (21) Tartu ülikoolin infotehnoloogiat, Kristina (18) käü Tartun Forseliusõ gümnaasiumi 12. klassin. Imä Taimi (47) om parhilla kotun.

    Viktoria ja Marinagi mõtlõsõ, et kunagi võisi liinan ellä. Unistus om pääle Mõnistõ kooli lõpõtamist Võrru Kreutzwaldi gümnaasiummi edesi minnä.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!