Nummõr' 197
Vahtsõaastakuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lõõdsakeskus Põlva
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisi tsõõriklaud tulõ Karilatsin
  •  
  • Umma Pitto lätt pia 2500 lauljat
  •  
  • Lauluproovi «Naisilõ nurmõst» ja «Miihile mõtsast»
  •  
  • Moostehe rahvamuusikat tegemä!
  •  
  • Noorõ pidävä perimüskultuurist
  •  
  • 23. «Mino Võromaa» võistlus koolinuurilõ
  • Elo
     
  • Üte üü katõ katsigu saiva 15
  •  
  • Luminõ pildioppus Aderi Arnega
  •  
  • Põlva noorõ lauli vällä põh’avalgusõ tsähvi
  • Märgotus
     
  • Ruitlasõ Olavi: elämi üle Ansipi, Savisaarõ ja ka Padari valitsusõ
  •  
  • Võromaal olõt vaba
  • Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Noorõ pidävä perimüskultuurist
     
    Saarniidü Hardi
      
     
    Näütemängust es päse ka oppaja Niitmetsa Merike 
      
    Vahtsõaastakuu 4. ja 5. pääväl kõrrald’ Võro instituut Rõugõ kihlkunnan Kiidi turismitalon nuurilõ ütsändä perimüskultuuri talvõkooli. Laagrin opsõ võro kiilt, vannu tüüvõttit ja otsõ tsihti 30 nuurt ja võro keele oppajat üle vana Võromaa.

    Laagri pääkõrraldaja Laube Kadri nimmas’, et koolin tunnus, et 10- ja 19aastanõ ni oppaja joht umavaihel läbi saa-i, a säändsen laagrielon tüütäs sääne kooslus häste ja kõik kaesõ ütstõsõlõ perrä.

    Edimädsel pääväl tetti selges, kiä ku pall’o võro kiilt mõist. Võro keele tunnõ vidi Jüvä Sullõv ja Fastrõ Mariko.

    Et latsilõ olõs laagri õks laagri, mitte määnegi koolitunn, sõs sai ütte-tõist iks ka uma käega valmis tetä. Võro instituudi direktri Eichenbaumi Külli opas’ karaskitegemist ja kõnõl’ ka karaski aoluust: kuna ja mille tuud tetti. Viil tetti ütenkuun sõira, miä tull’ häste vällä. Saarõ Evar kõnõl’ tuust, kuimuudu ja mink peräst um võro kiil ao joosul muutunu.

    Mi, võrokõisi, kultuuri umaperä tetti latsilõ selges viil mitund tõist muudugi. Näütüses opas’ Orasõ Janika naisi regilaulu: kullõldi, kuimuudu um tuu kõlanu ja prooviti ka esi perrä, ku kerge vai rassõ torrõt ja viisihellü kokko panda um.

    Tetti ka puutüüd ja oppaja Russi Olev imeht’, ku häste mõist mõni lats joba väega noorõlt ummi kässiga tüüd tetä. Puutüü miildü latsilõ nii väega, et toolõ anti esiki aigu mano, et kõik saasi uma kuju valmis ja mõni kipõmb eski mitu.

    Õdagu lõpõt’ näütemänguoppus, tuud vidi Looritsa Aare Krabi külätiatrist.

    Näütlemine es olõki nii lihtsä: oll’ rassõ võro kiilt kõnõlama jäiä, ku samal aol um seen lavahirm. A arvada et säändse as’a tegevägi keele mõistmist kimmämbäs. Egäs sis ilmaas’alda ei peetä tiatrit väega tähtsäs kultuuri hoitjas.

    Perämädsel laagripääväl sai ka suusa ala ja mäe pääl vissi laskõ. Sai kõvvu sõitõ tettüs!

    Perän tuud opas’ Silla Sixten, kuimuudu luudusõn kaardi perrä tsihti otsi. Edimädse kõrra kotsilõ tull’ tsihiotsminõ pall’odõl peris häste vällä, a tuu iist pidi otsja ka luudust kitmä: mõtsa ala oll’ sadanu hulga värskit lummõ, lumõ pääl olli kõik jäle häste nätä ja näide perrä sai nii mõnõgi punkti üles otsi.

    Laagri lõpõtusõs andsõ pääkõrraldaja Laube Kadri laagrilatsilõ kodotüü: vällä märki, konkotsil võinu järgmädse uma keele laagri tetä.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!