Nummõr' 197
Vahtsõaastakuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lõõdsakeskus Põlva
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisi tsõõriklaud tulõ Karilatsin
  •  
  • Umma Pitto lätt pia 2500 lauljat
  •  
  • Lauluproovi «Naisilõ nurmõst» ja «Miihile mõtsast»
  •  
  • Moostehe rahvamuusikat tegemä!
  •  
  • Noorõ pidävä perimüskultuurist
  •  
  • 23. «Mino Võromaa» võistlus koolinuurilõ
  • Elo
     
  • Üte üü katõ katsigu saiva 15
  •  
  • Luminõ pildioppus Aderi Arnega
  •  
  • Põlva noorõ lauli vällä põh’avalgusõ tsähvi
  • Märgotus
     
  • Ruitlasõ Olavi: elämi üle Ansipi, Savisaarõ ja ka Padari valitsusõ
  •  
  • Võromaal olõt vaba
  • Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Umma Pitto lätt pia 2500 lauljat
     
    Keväjädse tõsõ Uma Pido jaos om hinnäst kirja pandnu 106 kuuri kokko 2488 lauljaga, mõnõ koori võiva viil mano tulla.

    «Edimädsel pidol oll’ 2400 lauljat ja luutsõmi, et huviliidsi om timahava sama pall’o vai inämbki,» om Uma Pido kõrraldajal Ojari Triinul hää miil. Umma Pitto om tulõman 1137 segäkoori-, 363 naisikoori-, 103 miihikoori- ja 885 latsi- vai mudilaisikoorilauljat.

    Laulukuurõ om tulõman kõgõ inämb Põlva (40), Võro (34) ja Tarto maakunnast (15), a näid om ka Valga (6), Harju (6), Rapla (2), Jõgõva (1) ja Lääne-Viru (1) maakunnast. Lätist tulõ Vana-Laitsna vai Veclaicene segäkuur, kon laulva Läti võrokõsõ, Soomõst tulõ eestläisi segäkuur Siller ja tulõman om ka Euruupa eestläisi kuur.

    «Arvada omma «välisvõrokõsõ» härgütänü kuurõ, kon nä laulva, pitto tulõma ja tõsõlt puult jäi mi edimäne Uma Pido silmä rõõmuga mi esierälidse esihindäs olõmisõ üle,» seletäs asja pido segäkuurõ üldjuht Ratassepä Ester.

    Ojari Triinu kuts kuurõ, kiä omma kirjapandmisõga ildas jäänü, a iks tahtva kah pitto tulla, hindäst kimmäle viil teedä andma. Uma Pido miihikuurõ üldjuht Määri Andres ütel’ mano, et esieränis suurõ häämeelega oodõtas viil perämädsel minotil mano miihikuurõ: «Mehe tükise iks olõma sändse, et algusõn ei saa vidämä, a loodami, et Uma Pido laulumiihi tulõ mano perämädse minotini.»

    Päält ärnimmatuisi kuurõ laulva pidol projektikoori «Naasõ nurmõst» ja «Mehe mõtsast», kon laulva nuu, kiä kongi koorin laula-i, a tahtva laulda õnnõ võrokeelitsel laulupidol. Viil om pido vidäjil plaan kutsu laulma ka «kunnakuurõ»: pere-, sugu-, sõprus- vai kogokunnakuurõ, miä saava pidol laulda ütiskuurõ jaon ütehelülidse lauluga.

    No nakkasõ koori Uma Pidoni (29.05 Põlvan Indsikurmun) võrokeelitsit laulõ har’otama.

    Uma Pido kõrraldaja ütlese, et pido ei tulõ õnnõ laulupido, samal pääväl om Põlvan pääväkava kontsõrtõ, laada ja tüütarriga. Päävä nagõl om sis õdagunõ pääkontsõrt Indsikurmu lauluplatsi pääl.

    Pido tegevä esierälidses umakiilne laul ja vana Võromaa katsa kihlkunna esierälidse olõmisõ vällätuuminõ.


    UL

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!