Nummõr' 196
Joulukuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Nigadi-nagadi näärilaat
  • Uudissõ
     
  • Suurõtiimuusõumil om sünnüpäiv
  •  
  • Uma märgutus Rõugõn
  •  
  • Vahtsõnõ välläpanõk 6000 aastaga vannudsõst kunstist
  • Elo
     
  • Seebi-mürgli Osolan
  •  
  • Ku esi verivorstõ tiit, lätt iks terve päiv är
  •  
  • Jutukirotaja saiva kokko Uma Lehe jutuvõistlusõ pidol
  • Märgotus
     
  • Vanast ja vahtsõst
  •  
  • Küläselts või avita vallal ellu jäiä
  • Ruitlase jutt
    Kira
    Perämäne külg
    Kirä Kaasanist
     
    Avida mõtsavelli meelen pitä
     
    Päält perämäst ilmasõta panè satu mõtsavelli Vinne võimulõ vasta. Võrumaal oll’ üts mõtsavelli juhtpunt kuulsa Rohilinõ partisaanõ pataljon Lükkä Luhasuun Rõugõ kandin.

    Lükkä mõtsavellil oll’ hää läbisaaminõ paikligõ inemiisi ja Võru keskkooli opilaisiga, kiä vindläisi es kannahta. Kooliopilasõ veivä mõtsavellile rohtõ, papõrd, suusõ, kirotamisõ massina, kõrraldi akudõ laatmist raadio ja saatõjaamu jaos. Anni teedä, kuis vinne sõaväeläse liigusõ. Mõtsavele jäl opsi koolilatsilõ püssälaskmist ja nupuvõttit. Punkrin anti egä nätäl vällä lehte «Vivat Estonia» ja tetti kihutuslehekeisi.

    Timahava keväjä, 30. lehekuul tetti Nursin vallalõ mälestüssammas ütsäle Lükkä punkrin surmasaanulõ mõtsavelele (28.12.1945).

    Ettevõtmisõ takan olli Eesti Õpilasvabadusvõitlejate Liit (EÕVL), Rõugõ vald ja paikligu inemise.

    Umaaigsõ Võru kooliopilasõ-vastapandja EÕVList tahtva üten Rõugõ vallaga tetä Nurssi vastapandmisvõitlust ja paiklikku ello näütävä muusõumi, Lükkä Luhasuuhu vannu seletüisi perrä vahtsõ punkri ja tuu mano ka matkaraa (ettevõtmist saa tukõ egäüts: SEB a/a 10302007081008 Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Selts, märgüsõna «Lükkä»)

    28. joulukuu pääväl kell 13 pandas Nursin Lükkä Luhasuun surmasaanuidõ kivi man palama kündle mõtsavelli mälehtüses. Olõti kõik tuu manu oodõdu.


    EÕVL ja Rõugõ vallavalitsus

     
    Vana-aastaga viimädse viguri
     
    Oll’ 2008. aastaga viimäne päiv. Istsõmi papiga köögin, serbsimi kohvi, tulõtimi miilde aastaga õnnõstumiisi ja vipõruisi. Sis tull’ miilde, et om vanõmba poja nimepäiv. Palssi: «Taadu, saada Sulõvilõ sõnnom ja soovi tälle õnnõ nimepääväl!» A tuul oll’ tähtsämbätki tetä ja tä ütel’: «Saada esi, sul kah mobiil!»

    Ma es olõ kunagi mobiiliga sõnomit saatnu ja ai vasta, a papi arvas’, et aasta perämädsel pääväl omgi perämäne aig opma naada. Esi läts’ är vannitarrõ habõnit ajama.

    Miä tetä, hädä aja härä kah kaivo. Naksi mobla pääl toksma. Tähe numbridõ all olli väega väiko, nii et pidi prillele lisas viil luubi abis võtma. Lõpus sai ütele poolõ, vaodi määndsegi juhuslidsõ nupi pääle ja näi hellet kirja: «Ilosat nimepäivä... Suuv’va vanõmba». Viil üts klõps ja telefoni pääle tull’ kiri «Sõnum saadetud». Hõiksi sis taadulõ vannitarrõ, et olõ-i ma üttegi nii rummal, ku vällä paistus!

    Vannitarõn oll’ kõik vakka. Ku ussõ valla tei, sis näi piigli iin kurva olõmisõga tõistpuult, kiä kaivas’: « Olõ kõgõ seo vatuga habõna maaha saanu, a täämbä mitte ei saa!» Silmsi – tutva putõl! «Ma ei olõ varõmb kuulnu, et naisi deodorant piäs miihi habõna maaha võtma!» naari süämest ja soovidi umakõrda taadul opma naada, kuis as’ol vaiht tetä.

    Sis tuutut’ telefon ja mino mobiilist kostu tütre helü: «Aituma, et sõnomi saaditi, a kas sa sis ei mälehtä, et mu nimepäiv om kesk suvvõ?» Naksi kokutama: «Kuimuudu seo sõnnom sullõ tull’... pidi jo hoobis Sulõvilõ minemä!» «Tulli õkvalt sängüst üles ja näi «Ilosat nimepäivä!» Mõtli külh, et magasi kavva, a kas sis periselt suvõni!» naarè tütär. Tuuperrä oll’ jäl taadu kõrd naarda: «Ma jo ütli, et oppi om vaia!»


    Säinasti Asta Perilt

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!