Nummõr' 196
Joulukuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Nigadi-nagadi näärilaat
  • Uudissõ
     
  • Suurõtiimuusõumil om sünnüpäiv
  •  
  • Uma märgutus Rõugõn
  •  
  • Vahtsõnõ välläpanõk 6000 aastaga vannudsõst kunstist
  • Elo
     
  • Seebi-mürgli Osolan
  •  
  • Ku esi verivorstõ tiit, lätt iks terve päiv är
  •  
  • Jutukirotaja saiva kokko Uma Lehe jutuvõistlusõ pidol
  • Märgotus
     
  • Vanast ja vahtsõst
  •  
  • Küläselts või avita vallal ellu jäiä
  • Ruitlase jutt
    Kira
    Perämäne külg
    Kirä Kaasanist
     
    Kilk vai viruskikas vai miinikõllanõ
     
    Kalkuna Mati
     
     
    Loodsigulumbi Juula süläs’ üte hummuku kell kuus, ku tä pliidi ala tuld tekk’. «No nüüt om külh sõalõpu aig jäl käen: vaesus om põlvini ja arstiapi saa-i ka kätte,» torisi tä ja nakas’ mõtlõma noidõ kavõhidõ aigõ pääle, ku Jakap tull’ Punaarmeest tagasi ja tõi miinikõllast säläkotin kilke jaos.

    Tä määrse pliidi ja ahoküle miinikõllatsõga kokko ja nigu kilgi vai viruskikka seivä tuud nii lahki lätsivä.

    Nüüt omma kilgiräbägü jäl vilistämän, a Jakapit olõ-i jo mito aastat. Tä om Jaani-Peebulõ är kolinu.

    Kilgi vai viruskikka lasõ-i Juulal maada, mugu vilistäse õnnõgi. Vanainemise uni om esiki hõrk, a ku nuu pasatski vilistäse, sõs om hummukuni uni lännü. Sõs tulõ miilde külh Jakapiga nal’a tegemist ja latsi sünnütämist...

    Nigu valgõs läts’, nii Juula ronisi tarõ pääle. Hää, et suvõl katust es saa lastus paranda, nüüt om katusõmulkõ abiga hää valgõ otsi midägi kilke vasta. Ütest kastist löüdse tä vana hää kihvti: DDT vai dusti.

    Tuuga sai kapstataimi kihvtitedüs, vast avitas kilki vai viruskikast är tappa. Juula nuusut’ dusti ja pää nakas’ ümbre käümä ja miil läts’ rõõmsas. Tan vast seen tuu narkots, midä eestläse vidänü ja umamaa vai kavõhidõ maiõ vangimajjun istva.

    Tulõ-s dustist kilgile api, olkõgi et küük sai sisse määritüs. Nigu üüse, nii vilistivä kilgi ka päivä.

    Jahimiis Tiksi Ott läts’ Luhasuu pääle soejälgi uurma, sääl pidi viil neli sutt laskõ olõma, neli lasti puulpäävä joba maaha. Juula uursõ Oti käest, kellel või olla miinikõllast. Arutiva mitu küllä läbi, a kedägi es tulõ ette.Päält sõta, ku mõnõ poiskõsõ käe vai jala otsast lasksõva, häötedi inämbüs laskõmuuna ärä. Granaadi ja miini korssiva mõtsamehe hindäle punkridõ valvõ ala säädmises.

    Juulal läts’ miil peris kurvas. Tä mõtõl’, et tulnu no tütär ja latsõlatski vanaimäle küllä, vast saanu nuu midägi vällä märki kilke vasta.

    Lõuna aigu, ku Juula küüki tuulut’ ja DDT pulbri vällä pühkse, tull’gi tütär ja tütrelats Liisi küllä. Tõiva vanaimäle magusat kuuki ka üten.

    Nigu küüki lätsivä, nii kilk jäl vilist’. «Vanaema, sul on suitsuanduri patarei läbi, sellepärast ta vilistabki,» ütel’ Liisi. Tütär ronisi kergo pääle ja võtt’ suidsuanduril patarei vällä, lubasi viil ka vahtsõ tuvva.

    Vanal Juulal oll’ hää miil. Latsõlats Liisi oll’ niisama teräne, nigu Jakapi miinikõllanõ.


     
    Külmäkapp
     
    Tooli Mati
     
    Aig: 2009, suvi
    Kotus: Ruusmäe
    Tegeläse: OÜ Loyde farmimehhaanik Kägo August – Auts keevitäjä Tooli Mati – ma OÜ Loyde esimiis, umanik, juhatusõ liigõ Trummi Helju


    Auts pässi raha mano, tälle masti puhkusõraha kätte. Auts mõtõl’ külmäkapi osta, vana oll’ väigokõnõ. Tuu ai külh as’a är, a Audsa satelliit – kinä nuur näiokõnõ – nõudsõ suurõmbat, kon külmäkirst ka seen.

    Mul es olõ ülepää külmäkappi, a tuud om mõnikõrd, esieränis suvõl väega vaia.

    Luutsnigu tsialaudast müvväs vahepääl väega odavalt lihha, ja kuis sa jätät tuu ostmalda. Ma küsse vana kapi hindäle, Auts oll’ nõun.

    Täl oll’ kapp liinan valmis kaet ja tä küsse Trummi Helju käest autut, et kapp liinast är tuvva ja vana mu poolõ viiä. Helju om meil OÜ umanik ja valitsõja, a tä mõist tetä kõiki töid. Ummi tüüliisi iist pidä tä väega huult.

    «A mille sa uma kapi Toolilõ annat – tuu om jo väega väikene. Mul om garaasin peris kõrran Snaige, võtkõ parõmb tuu, sinnä mahus pall’o rohkõmb. Tuu omgi mul jalun, veege iist är.»

    Tõimi Audsaga vahtsõ kapi liinast är, nõstimi maaha ja sõidimi Trummi Helju poolõ. Sääl oll’ koton õnnõ tütrepoig. Helju ollõv sõitnu Luutsnigu tsialauta.

    «Helju käskse meil külmäkapi är viiä,» ütli ma. A poiskõnõ es usu, haarè telehvoni ja helist’: «Vanaimä, taa ull’ Tooli Mati om siin ja seletäs, et sa olõt käsknü külmäkapi är viiä. Mis ma piät tegemä?» Torost oll’ kuulda Helju helü: «Ütli jah, veegü külmäkapp minemä kõõ tävvega!»

    Poiskõnõ kergüt’ olgõ ja vei meid tarrõ. «Siin tä om, a ma tiiä-i, kuis ti tä minemä viit, a vanaimä ütel’, et võtkõ kõõ tävvega.»


    Külmäkapp oll’ maast laeni, Finnlux oll’ nimi. Poiskõnõ tegi kapiussõ vallalõ, sääl oll’ egäsugumast kraami. Ma näi kõrraga är üte häste kalli konjagu. Haari tuu ja lasi suurõ klõmagu. A sõs naksi mõtlõma: «Mis Finnlux? Mullõ lubati Snaige.» Poiskõnõ helist’ vahtsõst, Helju ütel’ sõs, et Snaige om garaasin.

    Saimi sõs tuu Snaige, veimi mu poolõ. Nüüt om mul kah kapp, Sirje saa sääl kõkkõ süüki hoita, ku meil tedä om. Hää, et es võta tuud suurt kappi, sinnä es olnu meil midägi sisse panda.


     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kibluk ja gripitands
     
    Miis trehväs’ uulidsa pääl üle pikä ao vana koolivelega kokko. Nä jäi saisma, et tsipa juttu aia.

    Koolivele suust tull’ väega vänget haisu. Ahah – kibluk (noblu, tsignas, kuruslauk, juudisipul – UL)!

    Miis sai arvo, et tä vana hää koolisõbõr om kah naanu tsiagripi vasta võitlõma. Kiblukit käskvä süvvä eski targa tohtri...

    «Kulõ, kas sul taast kiblugi süümisest iks määnestki kassu kah om?» uursõ tä jutujakus.

    «Nii pall’o om, et tõõsõ inemise hoitva must kavvõmbalõ ja tulõ-i mu nõna ala uma köhä ni tatitõvõga,» oll’ haisaja säändse «profülaktiga» üle väega uhkõ.

    «A miä su naanõ ütles? Timä piät ummõhtõ su lähkün olõma,» es jätä miis perrä.

    «Naasõl kah ei olõ hätä midägi. Timä tands egä päiv tuud Padari Gerli opatut gripitandsu!» kuulè tä vastussõs.


     
    Hüvä nõu
     
    Ubinakuuk
     
    150 g võidu vai margariini
    100 g tsukõrd
    1 muna
    250 g jahhu
    0,25 tl suula
    0,5 tl küdsämispulbrit
    ubinit, tsukõrd ja kaneeli


    Sekä võid tsukruga är, panõ manu muna, sis jahuga segätü küdsämispulbri ja suul. Panõ tsõõrikulõ koogivormi. Pääle lao ubina, tsukõr ja kaneel. Panõ ahju, küdsä 175 kraadi man seeni, ku kuuk om valmis

    Perämädse Ene


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!