|
| Seebi-mürgli Osolan | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | Joulu omma tulõman, kingitüisi vaia ja mõtõ liiku tuu pääle, et võisi tetä esi kingis midägi hääd ja odavat. Õkvalt nigu tellit – Osola küläselts pakk’ vällä kolm seebitegemise opipäivä. | | | | | |
| | | | | | Arvada, et sama mõtõ oll’ liiknu pall’odõ inemiisi pää seen: ku ma kursusõ kõrraldaja, Võromaa arõnguagõntuuri MTÜ nõvvoandja Kerge Enega (32) kõnõli, sis tä ütel’, et kah’os omma kõik kotusõ joba täüs ja huviliidsi viil üle kah.
Ene esi arvas’, et vast tuu kah meelüt’ nii hulga rahvast kokko, et oppusõ iist tull’ massa õnnõ 25 kruuni, Tarton-Tal’nan nakkasõ hinna 150 kroonist. | | Naasõ jupõndi
glütseriinseebi-
massi kipõlt är | | Olli sis tuuga nõun, et kae päält, kuis tõsõ siipi tegevä. Oppust tetti Osola küläseldsi vahtsõn tsillokõsõn tarõn Osola kooli man. Sinnä mahtu är 17 suurt inemist ja kats väikeist last. | |
Kerge Ene kõnõl’, et oppusõ mõtõ tull’gi täl tuust, et küläselts sai vahtsõ tarõ ja mille tuu sis tühält piäsi saisma. Kultuurkapitaali Võromaa ekspertgrupp anè oppuisi jaos rahha kah ja nii nuu är tettigi. Huvilidsõ olli päämidselt umast kandist, a ka kavvõmbast: Vahtsõliinast, Seto- ja Tartomaalt.
Kõgõpäält Ene kõnõl’, kuis siipi tetäs. Sis panti naasõ valgõt ja läbipaistjat glütseriiniseebimassi jupõndama. Naasõ haari väidse ja tei tüü kipõlt är. Jupi panti ahjo sulama. Nii kavva ku seebimass ahon sulli, panti valmis kõik muu, mis seebi sisse viil pandas: õli, värvi, savi, kaarahelbe, kuivadu saialilli jm.
Kerge Ene esi om siipi tennü joba kolm aastakka. «Kõgõpäält pruuvsõ, kuis om siipi tetä nii-üteldä külmprotsessmeetodiga,» selet’ tä. «Edimädse katsõtusõ lätsi sakõst «aia taadõ», a ma joht jonni es jätä!» Ene tege parhilla nii glütseriinisiipi ku ka külmält segätüt siipi ja müü näid Taneli talo sildiga laatu pääl.
Ku Ene seo jutu är jõudsõ kõnõlda, sis tull’gi sulanu glütseriiniseebimass ahost vällä võtta. Edimädse võtmisõga tull’ ahost üten seebimassiga vällä väiku sinine undsõpilvekene, a tuust es juhtu viil midägi. Ene naas’ kipõlt tuud massi vällä jagama, selle et tuu tull’ kipõlt muu kraamiga segi sekä ja vällävalituhe vormi valla. Mõni naanõ jäigi väega mõtlõma ja täl saistu siip joba segämise anoma sisse är.
A tuud ahoust tetti iks viil ja viil vallalõ. Egä kõrd hüpäs’ vällä ka tuu tutva sinine pilvekene. Ja sis tuu juhtu: tüüle naas’ savvuandur.
Või tuud hürgämist! Naasõ proomõ külh lae ala ronni, et plärinät kinni panda. Päält väikeist jahmõrdamist läts’ tüüle ka koolimaja suur hädäkell, midä sai vällä käändä õnnõ koolitarõ poolõ päält. A hädäpasuna kapi võti oll’ õnnõ kooli majandusjuhataja karmanin ja tuud miist es saia kuigimuudu kätte.
Naasõ proomõ sis larmi seen siipi edesi tetä. Mõni kipõmb tahtsõ kavval olla ja hindäle võimaligult hulga siipe kokko käändä. Ku oppaja tuud näkk’, et mõni nõud joba tiid mitmõndat seebitükkü, sis lei tä kõrra maia ja kai, et egälütel iks olõssi, midä kodo üten võtta. Valmis seebi nägivä külh ilosa vällä. Ma arva, et ma esi joht es ihnanu hinnäst näidega mõskma naada...
A sis sai mul tuust larmist nii viländ, et pagõsi tarõst vällä är. Kõrva leivä terve kodotii pilli. A tuu läts’ peräkõrd üle ja mõtli, et iks oll’ huvitav oppus. Ja tuust olõ-s kah midägi, et ma esi es saaki siipi tetä. Vast kiäki kink seebi joulus.
Et huvi seebi-oppusõ vasta nii suur oll’, lubasi Kerge Ene viil üte oppusõpäävä tetä.
Tä kitt’, et oppusõ omma hää as’a: inemine saa midägi esi är tetä ja ku rahvast hulga kuun, sis kuulõt tuud kah, midä uman kandin tetäs ja arvatas. Tulõ vahtsit mõttit ja saa vahtsit sõpru.
| |
|
|
|