|
|
| | | Vahtsõnõ välläpanõk 6000 aastaga vannudsõst kunstist | | |
Joulukuu 4. pääväl tetti Võrol Kreutzwaldi muusõumi aidan vallalõ näütüs, miä and ülekaehusõ Kar’alan Äänisjärve veeren kivisainu sisse raotuist kujotisist vai kaljuraotisist. Välläpanõk om tettü Eesti muinastaidõseldsi päämehe Poikalaisõ Väino (pildi pääl) fotodõ ja suuri kontaktkoopjidõ perrä.
Arvatas, et kaljupildi omma 6000 aastaga iist järveviirsen pühäkotusõn ragonu mi sugulashõimu, kiä sei tuul aol lohk-kammornamendiga savianomist. Kar’alan om sõs elänü peris viitsirgurahvas, selle et piaaigu poolõ kujotisist omma luiga, pardsi jt. Om raotu ka põtro, inemise muudu pilte, puulinemiisi-puuleläjit, laivo, taivatähti jm. Kiä taht päält näütüse kaemist noist as’ost viil rohkõmb teedä, sõs võisi kaia seo kiratükü autori võrokiilset artiklit «Äänisjärve petroglüüfi: mi esäessi usk um kivvi raotu», miä ilmu Kaika suvõülikuulõ kogomikun 1–8 (Võro, 1997).
Poikalaisõ Väino om Eesti maaülikooli piimäas’andusõ profesri. Kaljukunst om timä väega tõsinõ hobi. Täl om aoluulidsõl Võromaal puul tallo. Muinastaidõselts om luud 1988. aastagal, a uurmiskäüke Äänisjärve viirde naati tegemä joba pall’o varõmb.
Liikmide siän om ka Võromaa juuriga inemiisi. Näist kats näiot, Väimälän sündünü Klaasseni Pilvi ja Rõugõ juuriga Pajupuu Kadi löüdse veerändi aastagasaa iist Äänisjärve veeren taa aoni tiidmäldä petroglüüfikotussõ, miä sai veidü ildamba kõgõ suurõmba, päält nelämiitredse raotisõ perrä nimes Luiga maanõna. Väino ja tõsõ seldsiliikmõ omma Äänisjärve müürüraotiisi kotsilõ vällä andnu mitmõsugust kiräsõnna, miä om näütüsel vällän.
Ernitsä Enn
| | |
|
|
|
Pääleht
