Nummõr' 196
Joulukuu 15. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Nigadi-nagadi näärilaat
  • Uudissõ
     
  • Suurõtiimuusõumil om sünnüpäiv
  •  
  • Uma märgutus Rõugõn
  •  
  • Vahtsõnõ välläpanõk 6000 aastaga vannudsõst kunstist
  • Elo
     
  • Seebi-mürgli Osolan
  •  
  • Ku esi verivorstõ tiit, lätt iks terve päiv är
  •  
  • Jutukirotaja saiva kokko Uma Lehe jutuvõistlusõ pidol
  • Märgotus
     
  • Vanast ja vahtsõst
  •  
  • Küläselts või avita vallal ellu jäiä
  • Ruitlase jutt
    Kira
    Perämäne külg
    Kirä Kaasanist
     
    Vahtsõnõ välläpanõk 6000 aastaga vannudsõst kunstist
     
      
     
      
    Joulukuu 4. pääväl tetti Võrol Kreutzwaldi muusõumi aidan vallalõ näütüs, miä and ülekaehusõ Kar’alan Äänisjärve veeren kivisainu sisse raotuist kujotisist vai kaljuraotisist. Välläpanõk om tettü Eesti muinastaidõseldsi päämehe Poikalaisõ Väino (pildi pääl) fotodõ ja suuri kontaktkoopjidõ perrä.

    Arvatas, et kaljupildi omma 6000 aastaga iist järveviirsen pühäkotusõn ragonu mi sugulashõimu, kiä sei tuul aol lohk-kammornamendiga savianomist. Kar’alan om sõs elänü peris viitsirgurahvas, selle et piaaigu poolõ kujotisist omma luiga, pardsi jt. Om raotu ka põtro, inemise muudu pilte, puulinemiisi-puuleläjit, laivo, taivatähti jm. Kiä taht päält näütüse kaemist noist as’ost viil rohkõmb teedä, sõs võisi kaia seo kiratükü autori võrokiilset artiklit «Äänisjärve petroglüüfi: mi esäessi usk um kivvi raotu», miä ilmu Kaika suvõülikuulõ kogomikun 1–8 (Võro, 1997).

    Poikalaisõ Väino om Eesti maaülikooli piimäas’andusõ profesri. Kaljukunst om timä väega tõsinõ hobi. Täl om aoluulidsõl Võromaal puul tallo. Muinastaidõselts om luud 1988. aastagal, a uurmiskäüke Äänisjärve viirde naati tegemä joba pall’o varõmb.

    Liikmide siän om ka Võromaa juuriga inemiisi. Näist kats näiot, Väimälän sündünü Klaasseni Pilvi ja Rõugõ juuriga Pajupuu Kadi löüdse veerändi aastagasaa iist Äänisjärve veeren taa aoni tiidmäldä petroglüüfikotussõ, miä sai veidü ildamba kõgõ suurõmba, päält nelämiitredse raotisõ perrä nimes Luiga maanõna. Väino ja tõsõ seldsiliikmõ omma Äänisjärve müürüraotiisi kotsilõ vällä andnu mitmõsugust kiräsõnna, miä om näütüsel vällän.


    Ernitsä Enn

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!