|
|
10. joulukuu pääväl kullõl’ Rõugõ koolimaja saalitäüs inemiisi kõnnõpäivä «Rõugõ uma märgutus».
«Mõtõ tull’ nii aasta tagasi, ku oll’ võro keel tsõõriklaud,» selet’ Rõugõst peri riigikogomiis Kõva Kalvi tuud, mille tä säändse ettevõtmisõ kõrralè ja iist vidi.
«Tsõõriklavva takan istja arvsi, et nuu inemise, kes kihlkundõ kotsilõ inämb tiidvä, võissi ummi tiidmiisi ka tõisilõ jaka. Et sääne ettevõtminõ Rõugõn tetti, tuu takan om ka tuu, et Rõugõ oll’ umal aol võimsa kihlkund, suurudsõlt tõnõ Eestin. Mi mõtõ oll’ härgütä inemiisi inämb uma kodukihlkunna vasta huvvi tundma.»
Kama Kaido kõnõl’ Rõugõn vana Võrumaa piirest. Tä ütel’, et vana Võrumaa piiri või nimmada ka «sõirapiiris» – Võrumaa poolõ pääl tetäs sõira, a tõsõl puul piiri Tartu- vai Mulgimaal inämb ei tetä.
Tõnõ kõnõlõja Peetsalu Erkki kitse tuud, et mi rahvas süü küländ pall’o esitettüid süüke ja et hariligu inemise tahtva üten laulda Umal Pidol, omma tuus tennü koori «Mehe mõtsast» ja «Naasõ nurmõst».
Haanimiis Vodi Alvar kõnõl’ kogukunnast, mis hoit alalõ mändsegi paiga mällu ja köüt inemiisi ütte. Võru instituudi juht Eichenbaumi Külli märgot’ võru keelest ja tuust, kuis võru kiilt alalõ hoitas: näütüses, et latsilõ umma võru keele laagri ja võrukeelidse Lasteka multika. Viil käve külän mulk Laande Alli, kiä kõnõl’ mulke tegemiisist ja ma esi kõnõli Rõugõ kihlkunnast ja tuust, mille kihlkund tähtsä om.
Kuun olnu inemise arvsi, et «Rõugõ uma märgutus» võissi tulla aasta peräst vahtsõst vahtsidõ teemadõ ja mõttidõga: sääne ettevõtminõ pand inemiisi mõttõ käümä ja saias inämb teedä umast kultuuriluust. Rõugõ kooli anniga latsõ tei ka näütemängu ja tuud iks uman võru keelen.
Saarniidü Hardi
| | | | |
|
|
|
Pääleht