|
| Suurõtiimuusõumil om sünnüpäiv | | Peedosaarõ Kaisa |
Täämbä, 15. joulukuu pääväl saa Eesti suurõtiimuusõum Varbusõl ütsä-aastadsõs. «Olkugi, et olõmi peris nuur muusõum, tahasi iks ummist tegemiisist teedä anda rahvalõ ja noilõ, kiä miika üten ettevõtmiisi kõrraldasõ,» selet’ muusõumi juht Rääski Mairo tuud, mille täämbä muusõumin sünnüpääväpito peetäs.
Suurõtiimuusõumin saa aoluust üts pikk tii – muusõum kuts taad nimega «aoluulinõ tiiruum» ja tuu tiiruum om vällän, luudusõn. Aig nakkas juuskma muinasaost ja suu-teiest pääle ni joud 20. aastagasaa lõpuni vällä.
Ku tuu aoluu-tii valmis saa (ehitedäs parhilla), sis saa inemine uma silmäga nätä tii ja tiiviiri muutumist ao joosul: kõrtsõ, verstapostõ ja muud, midä mändselgi aol tii veeren nätä sai. Sõitma nakkasõ peris tiihüüvli ja postitõld.
Küsse, määne om näil kõgõ huvitavamb sõiduriist. Mairo vastas’, et kõik omma ummamuudu huvitava, a üts mere veerest peri massin piässi pasma ka mi talvitsidõ Võromaa teie pääle: tigorootorlumõpuhkja.
Tuu tüütäs nigu pudsunudsija, õnnõ tege hulga jällembät hellü. Taad pruugiti 50 aastaga iist Väiku väina veeren, kon oll’ väega ahtagõnõ tamm, miä talvõl tükse täüs tuiskama.
Harilik massin olõs jätnü tammi pääle valli, miä olõs niigi kitsast tiid viil inämb kitsambas tennü, a tuu aparaat puhk’ lumõ kavvõlõ. Noid massinit oll’ Eestin õnnõ tuu üts, muido pruuksõ sändsit päämidselt sõavägi ja neo tüüti linnuvälju man.
Muusõumi turundusjuht Lillemägi Hille kitt’, et näil om timahava külän käünü joba pia 19 000 inemist. Ku tulõva aasta saa aoluu-tii ja tõsõ välän olõva teema-ala vallalõ tetä, sis uut muusõumipere viil inämb küläliisi. Piledi hind külh tsipakõnõ nõsõs, a tuu iist saa ka inämb nätä. 30kroonidsõ piletiga muusõum inämb vällä tulõ-i.
Suurõtiimuusõumi rahvas suuv vana Võromaa inemiisile vahtsõs aastas joudu-väke uma kultuuri hoitmisõ man ja tuud, et rassõl aol egäüts hindä ümbre iks ka hääd silmänü.
| |
|
|
|