| | | Juhtkiri: Jutuvõistlus om üts jago kultuuriluust | | | Uma Lehe jutuvõistlusõ jutu omma hää lukõ ja naarda saa kah nii mõnigi kõrd, a üts suur väärtüs om näil viil. Neo jutu omma üts jago mi, võrokõisi, kultuuriluust.
Perimüst ja juttõ om Võromaalt kor’at aastakümnit, a väiku jago näist om kirja pant mi, võrokõisi keelen. Viil veidemb om olnu inemiisi, kiä omma esi kirotanu võro keelen juttõ, luulõtuisi ja nal’alukõ. Neo omma olnu päämidselt ammõdi poolõst kiräinemise.
A Uma Lehe jutuvõistlusõlõ kirotanu (ja varramba niisama juttõ saatnu) omma hariligu võrokõsõ: keevitäjä, poodimüüjä, autojuhi, koorijuhi, koolioppaja jne. Täämbädses kokko katõ-kolmõsaa inemise ümbre.
Neo inemise omma kõgõ umma imäkiilt mõistnu, a ei olõ tuud inne kirja pandnu. Või-olla ei olõ mõistnugi tuud tetä, selle et koolin om näile opat õnnõ eesti kiräkiilt.
No om Uma Leht, kon võrokiilne inemine saa läbi lehe tõisiga «juttu aia»: kirota, miä om timä elon juhtunu ja lukõ, kuis tõisil om lännü. Teedä anda, midä tä ilma-as’ost arvas ja ka tõisi arvamiisi lukõ.
Uma Leht om saanu hulga sõpru, kiä käävä külän vai kõlistasõ ja arotasõ ilma-asjo, küsüse nõvvo, kuis midägi olnu hää kirja panda. A otsitas ka Contra vai Kaika Laine telefoninummõrd, api halvatahtligõ ammõtnigõ vasta, küstäs klepsu «Tan või pruuki võro kiilt» vai pandas lehte kuulutus, et «kikka otsva pruutõ».
Päält ütsät aastat Uma Lehe tegemist ja kimmähe päält tuhandõ inemisega kõnõlõmist om kimmäs tunnõ, et mi, võrokõsõ, olõmi üts rahvas, meil om ütine kultuuriruum, kombõ ja ütstõsõga läbikäümise muud.
Mi ütist olõmist om tennü kimmämbäs ka Uma Pido, vana Võromaa ja kihlkundõ piirisildi, võrokeelidse raadio- ja telesaatõ, võro keele julgõ pruukminõ pitõl, hammidõ, silte jm pääl. Mi, võrokõsõ, olõmi esimuudu rahvas ja olõmi tuud uhkõlõ.
Harju Ülle, päätoimõndaja
|
|
Pääleht