| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Viiemiis Timmi Mart | | | Oll’ 1968. aasta. Noorte Hääl oll’ mu käest telnü jutu Kalõvipoja kolhoosi noorõst agronoomist Timmi Mardist. Tuudaigu olli moodun kutsõmeisterlikkusõ võistlusõ. Mart oll’ nuuri agronuumõ hulgan kõgõ kõvõmb miis uman rajoonin ja pääle tuu ka vabariigin.
Suvõpuhkusõ perämädsel pääväl otsusti Kalõvipoiga minnä. Minno opati, kuis kõgõ lühembät tiid piten sinnä saa.
Kontorin olli tuul kelläaol õnnõ Padari Helju ja Ivanovi Linda raamadupidämise tarõst. Nä võti mu hindä hoolõ ala. Perän avit’ minno Mardi ülesotsmisõ man esimiis Lillepuu Ivo. Aimi Mardiga juttu, kaimi, kuis vili ja kardokas kasus. Tuu kõik sai paprõ pääle pantus ja Noorte Häälele saadõtus.
Jutt ilmu nuurilehen päälkiräga «Viiemees». Mart oll’ edesi opma lännü EPA-htõ ja semestri väega häste läbi saanu, nii et ekäpiten sobilik päälkiri.
Perän trüküti «Viiemees» är ka ülikoolin aokiränigus opjilõ määrät kogomigun «Pilt, sõna, fakt». Sinnä mano oll’ uma arvamisõ andnu Saarõmaa kuulsa põlluaokiränik Rauniste Helju. Timä tekk’ mu kirätükü maaha. Perän, ku Heljuga tutvas ollimi saanu, pallõl’ tä krõbõhidõ sõnnu peräst andis. Ütel’, et ega kirotusõl muud vika es olõ ku tuu, et kirotaja oll’ liinainemine.
Viil om meelen üts Mardi sõnavõtminõ nuuri kuunolõkil. Mart kõnõl’, kuis piät umma koto ja kodukotust armastama. Mu kõrval kõkut’ tehassõnoorik säändse jutu pääle naaru. Presiidiumilavva takan, kon istõ tähtsämbä nõna, naati kah kulmu kergütämä. Säänest juttu kõnnõpuldist huupi es kõnõlda. Iks vilätonni, piimäliitri ja lihakilo – nuu olli tähtsä!
Naa vana as’a tulli miilde, ku loi lehest, et Timmi Mart om tunnistõt Eestimaa aasta põllumehes ja Võromaa aasta esäs. Mul om hää miil, et Mart om iks sääne nigu pall’o aastit tagasi - viiemiis!
Valpri Liina
|
|
|
|
