Nummõr' 194
Märdikuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Leevätego om moodun
  • Uudissõ
     
  • Krabi külätiatri «Kepp ja külä» Rõugõn
  •  
  • Otsitas 2 koolilast Umma Pito vidämä
  •  
  • Uma Pido laulukoori uutva viil vahtsit lauljit üten lüümä
  • Elo
     
  • Tunnõtuisi inemiisi man märdisandin
  •  
  • Kanada võrokõnõ peränd’ Võro instituudilõ sirvilavva
  • Märgotus
     
  • Uma rõiva ilo
  •  
  • Praakli Kristiina: esihindä ja juuri iist ei päse kohegi
  • Ruitlase jutt
    Innembi
    Kirä
    Perämäne külg
     
    Praakli Kristiina: esihindä ja juuri iist ei päse kohegi
     
      
     
    Praakli Kristiina Itaalian 
      
    Võrokeelitside juuriga Praakli Kristiina (32) oppas Tarton välämaalaisilõ eesti kiilt, om esi elänü mitmõl välämaal, kuuldnu esimuudu kiili ja nännü egäsugutsiid inemiisi. Taast kõgõst om vällä kasunu timä huvi mitmõkeelisüse vasta.

    Su kotsilõ om sakõstõ ültü, et sa olõt maailmakodanik. Kuimuudu tuu vällä paistus?

    Ma ei mõistaki täpsähe üldä, midä maailmakodanigus olõminõ tähendäs. Mu jaos tähendäs taa innekõkkõ ütesttüküst sõitlõmist punktist (riigist) A punkti B, lühkese ao joosul elämist eri kiili ja kultuurõ kesken ja sõs säält jälki edesi minekit, määnestki kimmäst pidämist sõs kongi olõ-i. A ku inemisest kõnõlda, sõs olõssi maailmakodanik tuu, kiä om elänü eri kiili ja kultuurõ seen, kiä kaes asjo pääle laembalt, om lepligumb ja kiä näge ka asjo tegünemise taadõ.

    A iho ja vaimu mõttõn om ilmakodanigus olõminõ väega väsütäv – varramba vai ildamba piät hindä käest küsümä, kiä ma esi olõ ja kon om mu kotus tegeligult.

    Esihindä ja ummi juuri iist ei päse kohegi ja vaivalt, et kõik aig riigist riiki sõitõlõminõ taa man abis om. Vastapiten.

    Kukki ilmakodanigus olõmisõ man omma ka uma hää küle, tahassi ma väega luuta, et naa ao nakkasõ sõski ümbre saama.

    Mu hindä jaos külh. Esi tahassi löüdä hingerahhu ja innekõkkõ üte kotussõ, mink külge hinnäst köütä. Midä aig edesi, tuud inämb olõ nakanu tundma, et tegeligult om tuus kotussõs Eesti, mille ei mõni Lõuna-Eesti küläkene. Olõ elänü külh peris pikkä aigu välämaal – kokko vast kuus aastakka – piä ma hinnäst hinge poolõst iks innekõkkõ lõunaeestläses.

    Olõt kirotanu raamadu «Minu Itaalia». Miä sinnu Itaaliaga köüt?

    Mu kihlatu – Põh’a-Itaalian Genova liinan eläs üts itaalia nuurmiis, kiä om üteliisi andnu viimädse kuvvõ aastaga joosul põhjust sõita Eesti ja Itaalia vaiht.

    Kõnõlõ mõnõst esierälidselt miilde jäänüst as’ast Itaalian.

    Rassõ om ütte asja vällä tuvva ja tan kotsil jätässi ma võimaligu kultuurišoki kõrvalõ.

    Noidõga putut iks kokko, tahat vai tahtmalda. Põh’a- ja Lõuna-Euruupa omma kultuuri poolõst väega tõistmuudu kandi. Esiki väega hää ettevalmistusõga inemisel tulõ varramba vai ildamba Itaalian ette suurõmbit-vähämbit uutmalda asjo.

    Mullõ om väega miilde jäänü tuu, kuis Itaalian pereh kokko hoit ja kõgõ man väega ütstõsõga rehkendäs. Lämmä ja herksä perresuhtõ olliki edimädse, minka kokko puttõ ja mink pääle kõgõ inämb mõtli. Parhilla proovi veidemb märki esihindä pääle ja inämb tõisi pääle: kuis näil lätt, midä nä täämbä tennü omma… Paistus, nigu naa olnu väiku as’a, a nail om tegeligult pall’o suurõmb tähendüs.

    Ka Soomõ om sullõ tähtsä.

    Soomõ om mu jaos kimmähe kõgõ tähtsämb välämaa. Soomõ om olnu mu hindä arõnõmisõ man väega tähtsä riik. Taa om edimäne välämaa, kon pikembält elli, edimäne, kon näi kümnit ja kümnit eri rahvit ja kuuli eri kiili.

    Uma hindä erialal olõ Soomõ ülikoolõn (Tamperen ja Helsingin) oppõn kõgõ inämb edesi lännü, hinnäst tävvendänü ja hinnäst hindä erialal löüdnü.

    Põimukuu lõpul sai valmis su doktoritüü Suumõ lännü eestläisi keelest. Ku kavvas jääse nä viil eesti kiilt kõnõlõma?

    Soomõ eestläse kõnõlõsõ eesti kiilt täpsähe nii kavva, ku nä esi tuud tahtva. Soomõn om väega hulga eestläisi. Ammõtligult eläs sääl 28 000 eestläst, a tegeligult arvatas, et või kõnõlda kats kõrd suurõmbast numbrist.

    Keele alalõhoitmisõ ja keele ärvaihtamisõ mõttõn omma Soomõ eestläse keerolidsõn olokõrran. Soomõ om Eestile nii lähkün, kultuur om küländ üttemuudu, keele omma lähküdse. Eestläisi om hulga. Kõik naa as’a võiva keele alalõpüsümisele nii üten avita ku ka keele vaihtamist kipõmbas tetä. Üts Soomõ eestläne ütel’ mullõ ütskõrd, et suumlasõs om nii lihtsä saia, vaihta õnnõ edenimi är ja kõrran! A tõsõlt puult võiva säändse as’a panda ka väega umma kiilt hoitma.

    Inemisest hindäst olõnõs lõpus iks kõik. Üte-tõõsõ as’a mängvä kül üten, a inemine tege otsussõ iks esi. Tuuperäst ommaki keele alalõhoitmisõ ja vaihtamisõ man keelehoiagu tähtsä. Inemine om tuu, kiä tä olla taht ja mitmõ keelega kotussõn om kiil iks edimäne asi, minka näüdätäs hindä kuulumist ja olõmist.

    Kas su uurmisõ võissi ka võro kiilt avita? Midä piässi võro keele man uurma?

    Mullõ tulõ päähä õkva hulga mõttit, midä võro keele kõnõlõjidõ käest võissi uuri.

    Näütüses, miä juhtus sis, ku üts kõnõlõs võro, tõnõ eesti kiilt?

    Kuis kõnõlõsõ Võromaa tõismõlidsõ? Arva, et tõismõliidsi keelen saava kokko eesti ja võro kiil, arvada ka Interneti-inglüse kiil, sõpruga ütine kiil, võiolla viil midägi. Olõssi huvitav teedä saia, määne roll määntsel keelel om. Mille om võro kiil mõnõn olokõrran parõmb ku eesti kiil? Mille inemine ütles mõnikõrd eestikeelidse jutu sisse midägi võro keeli? Kas küsümüs om keele häädüsen, kõnõlõja hindätiidmisen vai hoobis muun?

    Mu hindä uurmisõ võissi taa man vast olla hää niisama ette võtta näüdüsses, a mitte võrdlusõs.

    Olõt kül ilma ja inemiisi nännü, ummõhtõgi köüt midägi sinno ka Võromaaga.

    Ku mu käest küstäs, kost ma peri olõ, om mu edimädses vastussõs iks Põlvamaa.

    Süämele kõgõ armsamba kotussõ omma latsõpõlvõga köüdüssen. Olõ sündünü Räpinä vallan Ruusal, kon elli neli edimäst eloaastat. Säält kolisimi Valgjärvele.

    Lõpõti Valgjärve põhikooli, kost lätsi tagasi Ruusalõ vanaimä ja vanaesä mano. Elli näide man ja käve kolm aastakka Räpinä gümnaasiumin.

    Olõ võro keele seen üles kasunu, saa võro keelest väega häste arvo, a esi ei kõnõlõ.

    Mu Ruusa-vanaimä ja -vanaesä omma mukka kõik aig õnnõ võro kiilt kõnõlnu, a ma näile eesti kiilt vasta.

    Sa tüütät Tarto ülikoolin ja oppat välämaalaisilõ eesti kiilt. Kas sullõ miildüs su tüü?

    Mu jaos om taa nigu hobi ja tüü üttepandminõ ja miä saa tuust viil parõmbat olla!

    Miildüs, et saa midägi tudõngiilõ edesi anda, a oppaminõ olõ-i kunagi ütepoolinõ. Ma saa tudõngiidõ käest ka hulga vasta. Egä inemine ja egä tunn om esimuudu. Mu jaos tähendäs ülikoolin oppaminõ tudõngidõga üten opmist ja ka näide käest opmist.

    Küsse Fastrõ Mariko


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!