Nummõr' 194
Märdikuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Leevätego om moodun
  • Uudissõ
     
  • Krabi külätiatri «Kepp ja külä» Rõugõn
  •  
  • Otsitas 2 koolilast Umma Pito vidämä
  •  
  • Uma Pido laulukoori uutva viil vahtsit lauljit üten lüümä
  • Elo
     
  • Tunnõtuisi inemiisi man märdisandin
  •  
  • Kanada võrokõnõ peränd’ Võro instituudilõ sirvilavva
  • Märgotus
     
  • Uma rõiva ilo
  •  
  • Praakli Kristiina: esihindä ja juuri iist ei päse kohegi
  • Ruitlase jutt
    Innembi
    Kirä
    Perämäne külg
     
    Uma rõiva ilo
    Võrokõisi edevanõmbidõ pidorõiva tulnu vahtsõst pruukmistõ võtta
     
      
     
    Eichenbaumi Külli, Võro instituudi juht 
      
    Ku mõnõ suurõmba pido pääle mitmõst Eestimaa nukast rahvast kokko tulõ, sis tunnõt rõividõ perrä õkvalt är – mustõ kuubõga omma mulgi mehe, kirivide pruntsõ ja rättega Kihnu naasõ, seto rahvarõivit tiid kah egäüts ja seto pruukva näid hoolõga.
     
      
     
      
    Tuu kõgõ man tulõ küsümine, et mille sis võrokõsõ silmä ei paistu? Mille võro mehe läävä pitto halli ülikunnaga ja naisist saa-i kah rõividõ perrä arru, omma nä Võromaalt vai pääliinast?

    Omma jo võrokõisil ummi edevanõmbidõ perändüsest pidorõiva tävveste olõman, egän kihlkunnan tsipa esi mooduga, a ku kõrvuisi panda, sis võit ütist muudu nätä külh.

    Kas sis olõ-i tuu pääle tultu, et võissi vällä näüdädä, kost peri oltas, vai olõ-i meil virku naistõrahvit, kiä rõivit ummõlda võtnu?

    2. märdikuu pääväl saiva Võro instituudin kokko inemise, kink meelest olõssi illus mi edevanõmbidõ pidorõiva jäl üle hulga ao näütämises vällä tuvva.

    Mitmõ näist omma esi virga umblõja ja näil omma ka tiidmise mi kandi vanõmbast rõivamoodust. Arutõdi, kuis saanu mi ummist rahvarõivist jäl pidorõiva tetä.

    Rahvarõivit peetäs parhilla sakõst õnnõ lauluparkõ ja tandsurühmi esinemisrõivis, a pidorõivas pruugitas harva. Ummõtõ võisi ka mi kandi ammõdimehe ja -naasõ mi umma rahvarõivast pidoliidsil kõrdul kanda.

    Üts sääne vanal Võromaal ja Tartomaal moodun olnu seo kandi esieräline rõivas om lambahall verevide pailuga kirät pikk kuub. Võromaal kutsuti tuud ka suur-särgis.

    Tuu kuub näge niisama uhkõ vällä ku mulke vai setodõ rõiva, minka nimä uhkusõga presidendi vastavõtulõ läävä. Presidendiherr esi tund köüdüst Mulgimaaga ja näütäs tuud sammamuudu vällä pidol mulgi kuubõ kandõn.

    Kimmähe om ka võrokõisi, kiä hää meelega mi lambahahka kuubõ sälgä pasnu ja tuuga mõnda pitto lännü. A parhilla saa-i tuud koskilt osta, piät väega häste tiidmä, midä tahat, otsma mõnõ rahvarõividõ tegijä ja tuu käest rõiva eräle telmä.

    Kuun olnu käsitüütegijä võtiva plaani vällä uuri, ku pall’o võrokõsõ tahtnu tegeligult umma pidokuubõ kanda. Kimmäle pall’o ei tiiäki parhilla, määne tuu täpsele vällä näge ja käsitüütegijä nakkasõ tuud tutvas tegemä.

    Edimäne suurõmb ettevõtminõ, kon võrokõsõ võinu uhkõlõ umma rõivast kanda ja tuud tõisilõgi näüdädä, om tõnõ Uma Pido 29. lehekuul Põlvan Indsikurmun. Kiä tund, et timä tahtnu sinnä pitto joba ummin ilusin rahvarõivin minnä, andku hindäst kimmäle teedä Näputüüseldsi inemiisile, kiä taad asja iist võtva.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!