Nummõr' 194
Märdikuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Leevätego om moodun
  • Uudissõ
     
  • Krabi külätiatri «Kepp ja külä» Rõugõn
  •  
  • Otsitas 2 koolilast Umma Pito vidämä
  •  
  • Uma Pido laulukoori uutva viil vahtsit lauljit üten lüümä
  • Elo
     
  • Tunnõtuisi inemiisi man märdisandin
  •  
  • Kanada võrokõnõ peränd’ Võro instituudilõ sirvilavva
  • Märgotus
     
  • Uma rõiva ilo
  •  
  • Praakli Kristiina: esihindä ja juuri iist ei päse kohegi
  • Ruitlase jutt
    Innembi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Kanada võrokõnõ peränd’ Võro instituudilõ sirvilavva
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
      
    Ku Kanadan elänü Võro liinast peri Kerstenbecki Heldur (1924–2009) keväjä kuuli, sis saat’ timä läsk Võro instituudilõ Helduri tettü puust sirvilavva vai maausu 2009. aastaga kallendri.

    Sirvilavva, mink pääle meistrimiis oll’ palotanu ka Võro instituudi logo, toimõnd’ Võrolõ Helduri klassisõsar Teene (Sibula) Ilme, kiä eläs Pärnun. Sinnä kolisi tä Kanadast 2005. aastal.

    Ilme tiidse Helduri kotsilõ kõnõlda, et tollõ vanõmbil oll’ Võrol pargi veeren suur maja, miä om parhilla uhkõs ümbre ehitet. Helduri esä oll’ edimädse Eesti vabariigi aigu pangaammõtnik ja ärimiis.

    Ilme opsõ Helduriga kuun Võro gümnaasiumin. Et kooli lõpp jäi väega segädse ao pääle – 1941. aastaga kiudutamisõ aigu – sis lõpõti nä kooli 1942. aastagal. «Nuurus oll’ patriootilinõ tuudaigu,» kõnõl’ Ilme. «Võro gümnaasiumi noorõ julgsi saksa aol tähistä vabahussõan surmasaanuidõ havva pääl vabahussõa aastapäivä.»

    Säänesama oll’ ka Kerstenbecki Heldur, anniga poiss, Ilme teedä üts targõmbit koolin. Heldur läts’ edesi opma tehnikaülikuuli, säält võeti Saksa sõaväkke. Tekk’ läbi «Tšehhi põrgu» – vägüsi Saksa sõaväkke võedu eesti poisi saiva tunda tšehhe vihha – ja jõudsõ peräkõrd Ameerigamaalõ. Kanadan sai tä tehnika-haridusõ, oll’ elektroonika-miis ja tiinse häste. Naasõ Benitaga oll’ täl kolm last.

    «Trehvsimi Helduriga Vesi Salme kaudu Toronton võrokõisi kokkosaamisõl,» kõnõl’ Teene Ilme. «Helduril oll’ suur huvi kirändüse ja maausu vasta, tä oll’ osavidõ kässiga miis ja tekk’ pensionipõlvõn ilosat palotustüüd.»

    Heldurit köütse ka numõroloogia ja egäsugudsõ vana kallendri. «Sirvilaudu tekk’ tä õigõ mitmit,» tiidse Ilme kõnõlda. «Mul om väega hää miil, et timä armastus ja huvi mi vana kultuuri vasta joud sirvilaudu kujol tagasi Helduri latsõpõlvõ kodoliina, kon seost luku peetäs.»

    Kerstenbecki Heldur joudsõ vahtsõ Eesti vabariigi aigu kõrra ka uman latsõpõlvõliinan Võrol kävvü üten naasõ, poja ja tütrega. Timahava oll’ plaan jäl tulla, suurõ laulu- ja tandsupido piledi olli jupp aigu ette är ostõdu. A 1. lehekuul es olõ Heldurit inämb.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!