Nummõr' 194
Märdikuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Leevätego om moodun
  • Uudissõ
     
  • Krabi külätiatri «Kepp ja külä» Rõugõn
  •  
  • Otsitas 2 koolilast Umma Pito vidämä
  •  
  • Uma Pido laulukoori uutva viil vahtsit lauljit üten lüümä
  • Elo
     
  • Tunnõtuisi inemiisi man märdisandin
  •  
  • Kanada võrokõnõ peränd’ Võro instituudilõ sirvilavva
  • Märgotus
     
  • Uma rõiva ilo
  •  
  • Praakli Kristiina: esihindä ja juuri iist ei päse kohegi
  • Ruitlase jutt
    Innembi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Tunnõtuisi inemiisi man märdisandin
     
    Peedosaarõ Kaisa
        
     
     
    Timmi Tarmo küsse märdisantõ käest viil üte tandsu mano Põlva liinapää Tammõ Tarmo ja timä naanõ märdisantõ haardõn 
        
    Et minevä iispäävä joosi vannost kombist luku pidävä inemise märti vai võti santõ vasta, sis mõtlimi kah veidikese nall’a tetä ja mõnõ kuulsamba vanavõrokõsõ mano vigurit tegemä minnä.

    Kamp sai meil kirriv: ma vaenõ külmäjä aokiränik, pillimehest naabrimiis Laube Kadri üten uma katõ latsõga, Mardiesä (Kalkuna Henn-Hillar) ja Mardiimä (Saarniidü Hardi).

    Kõgõpäält oll’ plaan minnä Võro maakunna aasta esä Timmi Mardi poolõ. Mõtlimi, et vast saami Mardi hindä kätte, a ussõ pääle tull’ vasta timä vanõmb poig Tarmo.

    Koton oll’ hulga latsi, näide silmä leivä helkämä, ku näivä meid lõõtspillimängu, laulu ja tandsuga tulõman.

    Algusõn tull’ sis iks tandsu lüvvä, selle et pillimehel olli näpu jahhe. Edesi uursõmi, ku tark Timmi pere kah om. Küssemi mõistatuisi ja kõik vastussõ üteldi meile ilosalõ är. Tark pere oll’! Iks oll’ jahe ja pereesä Tarmo pand’ ette tetä viil üts tands. No tandsõva nii perelatsõ, pereesä ku märdipere kõik kuun. Märdiimä koti sisse panti ka veidikese kommi ja rahakopkast.

    Maavanõmba pini tahtsõ lõõtsa nahka panda

    Edesi võtsõmi ette tii Võro maavanõmba Tuliku Ülo maja mano. Maavanõmba pini tahtsõ mi lõõtspilli nahka panda, a muido oll’ peris sõbranõ.

    Ka sääl lasti meid ilosahe sisse. Pereessä kah’os jälki koton es olõ ja meid võtsõ vasta vanõmb poig. Küssemi mõistatuisi ja tandsõmi. Märdiesä söend’ märdiimä silmi all pernaasõ tandsma võtta. Ai tuud tõrõlamist peräst! Ka säält sai märdiimä kott kaalu mano.

    Sis tull’ veidikese pikemb sõit – mõtlimi Põlva liinapääle küllä minnä. Aadrõss oll’ meil olõman, a et esi olõ-i Põlva inemise, sis läts’ jupp aigu õigõ maja otsmisõ pääle. Tuu oll’ ridaelämise maja.

    Edimädse majaosa köögiaknõst kai meile vasta üts vanõmb herr, läts’ köögist vällä ja kistut’ tulõ kah är, ussõ vasta es tulõ kiäki. No mi viil tsipakõsõ laulimi ja palsimi sisselaskmist, sis sai viländ.

    Lätsimi tõõsõ lahtri mano. Ka sääl palsimi ja veidikese eski sõnotimi, a tuu es avida. Teimi sis sandikrutski ja tõmpsimi pingi ussõ ette. Las sis hummogu esi kaesõ, kuis vällä saava! Seo om tasu, ku märte sisse ei lasõ!

    Mõtlimi, et proovimi iks perämädse lahtri man kah. Laulimi veidikese ja sis tull’ peremiis ussõ vasta. Kutsõ sisse. Mi sis õkva tennämä, et ainukõnõ seo maja pääle, kiä ussõ usald’ valla tetä.


    Liinapää naanõ oll’ liinapääst targõmb

    Tuu peremiis trehväs’ki Põlva liinapää Tammõ Tarmo olõma. A ku tuud küssemi, näüdäs’ tä uma tõõsõpoolõ pääle ja vastas’ kavalahe: «Ma olõ seo naasõ miis!» Mõistatuisilõ vastamisõga jäi liinapää esi hättä, a timä naanõ oll’ väega tark ja tiidse egäleütele vastust.

    Ku är naksimi minemä, sis ussõ pääl hõigas’ pereesä meid viil tagasi. Ütel’, et oll’ märdiimä kotti võlss püksikarmanist rahha pandnu. Egas midägi, saimi sis seo lahkõ perre käest kats kõrda rahakõist!

    Küssemi tuud kah, kiä viil lähkün eläse, kelle ussõ taadõ minnä. Lähkün pidi olõma Nookõ – Koidu ja Anne – perre kortõr. Lätsimi sis näide ussõ taadõ laulma.

    All maja iin viil kaimi, et illos – tulõ kortõrin palasõ. Ussõ takan laulimi uma viis minotit külh, a kiäki valla es tii. Lätsimi sis üte kõrra allapuulõ. Sääl ka es lasta sisse, a naabrinaanõ kuuld’ läbi ussõ, et kalitori pääl lauldas ja mängitäs pilli väega häste.

    Tuu hää pernaanõ lask’ meid pallõmalda sisse. Küssemi mõistatuisi ja varsti tulli kodo ka perretütre, kiä olli kah käünü märti juuskman. Teimi sis Põlva märtega üte tandsu. Palsimi hinnäst järgmäste paika juhata. Pereimä juhat’ meid edesi Põlva koorijuhi Määri Andrese mano.

    A tuu maja ussõ iin, kon Määri Andres eläs, olli säändse luku iin, et sinnä joht ütski sant egä varas sisse ei saa! Kõlistimi sis alt, et tahami väega küllä tulla, a Andres es võta vasta.

    Haigõmaja juht jäi märdiõnnõst ilma

    Viil pruuvsõmi Põlva haigõmaja juhilõ Jostovi Koidulõ märdiõnnõ viimä minnä. Juhatõdi jälki ridaelämise mano.

    Kaimi sis, määndse lahtri man om kõgõ uhkõmb massin. Laulimi ussõ takan kavva, lõpus tull’ pernaanõ aknõ pääle.

    Tä pallõl’ andis ja ütel’, et saa-i meid kah’os sisse laskõ, selle et poig Tal’nast üten väiku latsõga om küllä tulnu ja lats joba maka. A rahha tsusas’ tä mi karmanihe külh.

    Küssemi sis, et kon Jostovi Koit eläs ja tull’ vällä, et haigõmaja juht om uma ridaelämise hoobis vällä üürnü ja eläs esi muial. No tull’ sis timäl märdiõnnõst ilma jäiä.

    Perän, ku joba massina pääl istsõmi ja kodo poolõ sõidimi, sis naksimi mõtlõma, mille meid egäl puul sisse es lasta. Arvada mi maski olli veidikese tsiku muudu ja jo sis peläti tsiagrippi! Märdisaaki saimi katõ ja poolõ tunniga 315 kruuni, neli pakki kompvekke ja unigu ubinit. Peris lustilinõ oll’ ja ku no peris ausalõ ütle, sis oll’ seo mul edimäne kõrd elon märti juuskman kävvü.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!