Nummõr' 193
Märdikuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma Pido võtt huugu
  • Uudissõ
     
  • Käü võro keele nätäl
  •  
  • Võrol tulõ Valgõ käsitüünäütüs
  •  
  • Härgütedi ettevõtjas saama
  •  
  • Lindora laada pääl
  • Elo
     
  • Sõamiis – kimmäs ammõt
  • Märgotus
     
  • Rammuli Tiit: jahimiis es pidänü tsia tettüt kahh’o ütsindä kinni masma!
  • Uma Lehe jutuvõistlus!
    Ruitlase jutt
    Esimuudu
    Kirä
    Perämäne külg
     
    Võrolõ paradiisirand!
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi, mõttõhiiglanõ 
      
    Võromaa om maavara poolõst vaenõ, viin om üle riigi kallis aet, mõistlikku tüüd olõ-i, tüüstüs hengitses.

    Ei tulõ siia inämb rikas turist umma rahha kulutama... Seeni, ku eurot ei olõ ja krooni allahindamisõ oht püsüs, ei tulõ siiä ka ütski terve mudsuga vällämaa investor uma rahaunikuga.

    Kõgõ suurõmban rahahädän om muidoki hinnäst lahki lainanu Võro liin. Parhilla, õkva vahtsõ võimu tulõmisõga, olõs mõistlik naid asju muutma naada. Rahha om Võrolõ hädäste mano vaia ja parhilla ei olõ aig abimiihi valli: vanasõnagi ütles, et kiä sitaga mass, tuu jaos raha ei haisa!

    Mul omma mõnõ mõttõ, kuis liinalõ rahha mano saia. Näütüses võinu Tamulalõ viipargi tetä. Kütmistoro põhja, vesi lämmäs, delfiini sisse, krabi ja paar haid kah, et aastaga joosul mõni kõrd lehte saia.

    Ku hai mõnõ surfaja tagaotsast tükü är hampsas, om Võro liin jälki aolehin-telen ja tuu tege liinalõ reklaami. Surfamisõ jaos om vaia aparaati, mis lainit tege. A ku om vällä mõtõld aparaat, mis suusatajilõ lummõ tege, ei olõ Gaasianalüsaatoridõ tehassõ abiga lainidõ tegemise aparaati sukugi rassõ valmis saia!

    Roosisaarõst saa paradiisirand. Soomõ turist astus hellevalgõt liiva piten helesinitsehe vette, kaes unitsidõ silmiga Võlsi poolõ...

    Muusiän – meduusi kõrvõtus või olla väega mõnnus... Ku tä miist õigõ kotussõ päält kõrvõtas... Tuud saa kah raha iist kõrralda.

    Gaasianalüsaatoridõ tehassõn ei olõ määnegi kunst mõni võlss-meduus valmis tetä. Sääne, mis õkvalt säält kõrvõtama lätt, kost vaia... Perän om turist nii otsalda rahul, et jätt õdagu hotellin hoora võtmalda...

    A ku om joba paradiisirand ja hotelli, saa-i kuigi ümbre ka litsest. Ku Tamulast saa Teneriihve, tulõ naada Võromaa kutsõhariduskeskusõn litse vällä oppama.

    Hotellindustõ pandas miljardidõ iist rahha ja ku rikkit turistõ nakkasõ püüdmä Nursi, Väimälä, Tsolgo jne rääbägü hoora, kiä olõ-i oppust saanu, sõs olõsi meil kõigil mark täüs. Olnu parõmb, ku nä olnu välläopnu, mõistnu hambit mõskõ ja uma käekoti värvi kängi värviga kokko passita.

    Maainemisel om parhilla väega rassõ, piimätuutminõ ja muu põllumajandus om vällä koolõtõt. Ku pääliinan võiva sotsi ja kesk litsi lüvvä, sõs mullõ tunnus, et parhillatsõn saisukõrran maainemine õkva piät. Piimä hinna võiva nä rõipõ ka katõ krooni pääle laskõ, a säändse raha iist saa-i umma naist kah mitte!


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!