| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Rammuli Tiit: jahimiis es pidänü tsia tettüt kahh’o ütsindä kinni masma! |
| | | | | | Rammuli Tiit uma jahitaksi Eediga. | | | | |
Kanepi valla Põlgastõ jahtkunna päälik Rammuli Tiit (35) om jahti pidänü joba üle 20 aasta. Timä meelest õiõndasõ inemise jahimiihiga vahepääl iks ülearvo, ku tsia omma kardokapõllu pääl kurja tennü vai kobras mõtsanuka vii ala paisutanu – jahimiis om kah inemine ja ei piä egä päiv umast unõaost mõtsaeläjide krantsuisi praavitama.
Põdrajaht läts’ vallalõ, kas olõt joba käünü?
Kats põtra om meil käen, kolm om ülepää kokko laskõ. Alostimi 3. rehekuul ajujahiga sõs. Ajujaht liit mehe kokko:põdrajaht om sääne, kohe tulõ inämbüs kohalõ. A mullõ hindäle ajujaht väega ei miildü, selle et tuu sekä ka kõiki tõisi eläjit.
25 meid om: kõgõ vanõmb om sündünü 1936, kõgõ noorõmbat om rassõ üteldä, selle et meil om sändsit kah, kellel käävä 15–16 aastadsõ poja kah jahti. Esi naksi kah 13aastadsõlt jahin käümä. Esä om mul jahimiis ja vanauno oll’ jahimiis – jahipisiläne joba väega kavvõst seen!
Kon jahti piäti?
Esä eläs Põlgastõn ja meil omgi Põlgastõ jahtkund. Ma esi elä külh Jõksi külän, a kõikaig om sinnä jahti käütü ja jahimaa sääl selges opitu. Jahimaad om sääl 9000 hektärri.
Kõgõ parõmb om minnä jahti riigimõtsa. Meil om mõnõ talomehega õks kah leping tettü, a üts sort om säändsit, kedä piät väega kumardama kõik aig. Mõni iks taht väega, et tulõ timä maa pääl kõgõ rohkõmb kopratammi lahku, põtra iks jahti timä pedästigust ja kitsi timä kuusistigust. Ku ei lää, sis oldas pahanõ.
Kas tsia tegevä ti kandin kah kurja, Valga kandin ollõv üte mehe nurmõ pääle õnnõ üts kardohk alalõ jäänü?
Ma peris tuud ei usu, et õnnõ üts kardok sinnä jäi! A tsiga lahk põllumaid külh. Mille tsiko pall’o om: tuud ei või kõva helüga üteldä, a süüdü om iks jahimiis esi. Kõik seo lisasüütmine, määnegi aig es lasta immissit, et tsiakari püsüssi elojõulinõ. A ku immissel om iks säidse-katsõssa põrsast takan, sis teemi lihtsä rehkendüse: viis immist, 35–40 tsika man!
Tsiko arv om viimädse paari aasta joosul kõvva suurõmbas kasunu. Kai ütte 2004. aasta kuunolõgi protokolli, kos meile oll’ keskkunnateenistüs määränü katõssa tsialupa. Meil oll’ vastus kirotõt, et katsat om mi jahtkunna jaos pall’o, et neli-viis olõs paras olnu. Täämbädsel pääväl om eski 38 lupa veidü!
Kõnõldas, et jahimiis pidänü tsia tettü kah’o kinni masma:mille tä es tulõ küländ kipõlt. Midä tuust arvat?
Jahimiis om astnu jahiseltsi vabatahtligult. Selge, et mi piät eläjide arvo kontrolli all hoitma, a ei jovva jo ülemõistusõ!
Jahimiis ei saa võtta tuu kah’o vastutust õnnõ hindä pääle. Mille: elläi, ku tä mõtsan ümbre juusk, ei olõ kellegi uma. Peremeheldä vara Eesti vabariigin! Ku elläi jääs auto ala ja purus sõidõtas, om tä äkki jahimehe uma. Ku salakütt lask eläjä maaha, om elläi kõrraga riigi uma. Piät riigile kah’o kinni masma. Niisama om tsia tettü kah’oga. Tsiga lätt põldu – om kõrraga jahimehe uma ja jahimiis piät kah’o kinni masma! Ma lövvä, et tuu olõ-i õigõ!
Kartolipõllupidäjäle pidänü jo ka määnegi umavastutus jäämä. Tuu es pidänü mitte väiku olõma.
Mõni om jo nännü esi hulga vaiva, et tsiko kavvõmbal hoita.Mi kandin om üts kartolikasvataja, iks mitukümmend hektärri kartolit om maan. Inemine – au ja kittüs timäle – and uma rämpskartoli meile, veidü likõt saanu vilä kah. Kartolipõldõlõ om tä ümbre pandnu eelektrikar’ussõ.
Mi jahipuki omma pantu timä põldu, jahti käümi sinnä: väega hää klapp om tuu talomehega. Timä ütles, et tsia omma nakanu käümä ja mi läämi jahti. Teemi pauku, proovimi üte tsia iks är laskõ ja asi om kõrran.
Egä mi ei saa kõikaig kah jahti pitä: meil omma tüükotusõ, perre, jahil käümi umast vabast aost. A vahepääl tükis tuu nigu tüüs minemä joba: piät mõtsan eläjit süütmä, käümä kopratammõ lahkman, tsiko pas’ma.
Talomiis esi istus õdagu sohva pääl televiisori iin lämmän tarõn, ku mi piät külmän viin tsolbõrdama ja kopratammõ lahkma vai pas’ma, kas tuu tsiga täämbä tulõ vai ei tulõ!
Kõgõ hullõmba omma naa potipõllumehe, kellel om kats-kolm pindrekest.
Muidoki, tsiga käü üle kar’aga: säält ei jää midägi perrä! Ikk om suur muidoki, egälütel om uma kardok kallis!
Kuis kopraga lugu om?
Paar aastat sai taad kõvastõ jahitus ja peris häste om. Tüküs tegemä muidoki hätä, esieränis vasta süküst tüküs paisutama. Meil nõud üts maaumanik, et timä maa pääl piät kopraga kõrran olõma. A sääl om turbanõ maa, olõmi püüdnü säält koprit ekä muudu kätte saia. No olõmi saanu näid külh veidembäs, a peris nulli ei olõ saanu.
Ikva, ku kobras võtt mõnõ puu maaha vai uputas mõnõ hektäri maad üle. A saman esi omma suurõ mõtsaumanigu: lõikasõ uma mõtsa kõik nulli. Kes sis rohkõmb kahh’o tege: kas tuu kobras vai sis tuu mõtsaumanik esi? Kobras elli järve veeren, võtsõ maaha no alla kümne noorõ kõo. Päämidselt sei iks tuud paiu, mis õkva järve veeren kasvi.
Saman tetti esi mõts tasa, jäeti «siimnepuu» – nuu omma nüüt juuriga taiva poolõ käändnü! Tuu ei olõ kah’o timä jaos, a ku kobras võtt, sis om, ja jahimiis om süüdü, et kobras ülepää timä maa pääl eläs!
Säänest õiõndamist iks om?
Iks om, a no mõnõ inemise muidoki. Ahja jõõ veeren om üts kodanik, kellel om purrõ tettü üle jõõ. Mineväaasta helist’ kõgõ vihmatsõmbal aol, ku jõõn oll’ vett hulga: kopratamm om üllen ja kopra omma süüdü, et timä purrõ vii all om! No andkõ andis!
Maaumanikkõ om iks katõst äärmusõst – üts taht, et kõik kopra är püvvät, tõnõ, nigu kuuld, et järve veeren pauku tiit, sis joba sõimas üllest mäe otsast sinno!
Rebäside pääle ei kaivada?
Ei. Mineväaasta teimi kõva jahi, mi jahtkunnan lasti 71 rebäst. Seo aasta, ku suvõl ümbre sõitsõ, näi rohkõmb jänest ku rebäst!
Tuu suur marutõvõ-programm muidoki härgüt’ meid: piät viimä rebäse pää ja vere, tuu iist andas rahha. Mineväaasta saimi päält 3000 krooni rebäside ja kährikide vere ja pää iist jahtkunnalõ rahha tiini. Seo aasta om kah viidü üts kümmekund kährikut ja neli-viis rebäst.
Raha om iks tuu, mis pand as’a liikma! Karusnaha iist jo midägi ei saa: rebäsenahka ei tahaki kiäki! Nugist viil võetas ja ilosa kährigunaha iist vast sada kruuni andas. A tuu ei tasu vaiva: lihtsämb om lapjuga mulk kaiba.
A tsia- ja põdranahk?
Läävä kõik maa sisse! Parkminõ om kah kallis ja egä kellelgi rahaga laiuta ei olõ. Põdranahk om 1500 kruuni ja tsianaha parkminõ lätt kah tuhandõ krooni ümbre.
A iks ei jätä jahimehe ammõtit maaha?
Eläjät ei tahaki inämb nii väega laskõ. Ku noorõmb ollit, sis oll’ huvi, et saasi eläjä. Nüüt käüt ja kaet, istut jahikantslin ja kaet, pall’o tsiko käü söömän ja mändse nä omma.
Võimalusõl iks võtami kah, egä õga kõrd näppu sirgu ei jätä, a inämbüs jahipäivi om iks noid, ku tulõt kodo, panõt püssä kappi ja läät magama.
Määne om kõgõ uhkõmb jahisaak?
Kõgõ uhkõmbas jahisaagis peetäs iks karro. Mu jaos om kõgõ uhkõmb trofee ilves.
Ma olõ esi kats ilvest lasknu ja naha omma mul saina pääl. Hinnalidsõmba sokusarvõ omma kah mul saina pääle säetü.
Põtra olõ küländ hulga lasknu, a sarviga ei olõ õnnistunu: üte sarvõ omma saina pääl ja noid ei saa kah sarvis üteldä, omma rohkõmb nigu pulga.
Kas jahipinne om?
Mul om taks ja foksterjer. Noidõga ma as’ata tassakõistõ. Ku om vaia verejälgi aia, sis taks om väega tubli verejäle-pini. Koprajahti iks käümi näide mõlõmbidõga. Hulga koprit omma vällä võtnu urust.
Mis tüüd muido tiit?
Ma olõ Kõllõstõ vallan kommunaalteenüsside pääl: vesi, lämmi, tsolgiviivärk ja pakumi kopatüüd kah.
Midä pere tege?
8aastanõ tütär Merit opis Kanepi gümnaasiumi tõsõn klassin ja Põlva muusikakoolin viiolit. Koton mäng klavõrit kah, imä avitas.
Naanõ Meeli om muusikaoppaja Otõpää latsiaian Pähklike ja Kruutusõ latsiaian.
Küsse Harju Ülle
| | |
|
|
|
