Nummõr' 193
Märdikuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma Pido võtt huugu
  • Uudissõ
     
  • Käü võro keele nätäl
  •  
  • Võrol tulõ Valgõ käsitüünäütüs
  •  
  • Härgütedi ettevõtjas saama
  •  
  • Lindora laada pääl
  • Elo
     
  • Sõamiis – kimmäs ammõt
  • Märgotus
     
  • Rammuli Tiit: jahimiis es pidänü tsia tettüt kahh’o ütsindä kinni masma!
  • Uma Lehe jutuvõistlus!
    Ruitlase jutt
    Esimuudu
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Sõamiis – kimmäs ammõt
     
    Peedosaarõ Kaisa
        
     
     
    Langa Wolfgang. Tuliku Allar. 
        
        
     
     
    Niilo Tõnu. Lumõ Margus. 
        
        
    Tahtminõ esämaad kaitsa, kõva trenn ja hää süük – neo as’a omma Tarto korgõmbahe sõakuuli meelütänü Võro valla nuurmehe Tuliku Allari (21) ja Niilo Tõnu (23) ni Põlva poisi Langa Wolfgangi (21) ja Lumõ Margusõ (21).

    Kõik neli nuurmiist omma jo küländ varatsõst nuurusõst sõamehe-elost luku pidänü.

    Võro maavanõmba Tuliku Ülo poig Allar läts’ õkvalt päält Parksepä keskkuuli Vahipataljonni aigu tiinmä. «Ku olli 11 kuud sõaväeläse-ello är elänü, sis oll’ hindälegi üllätüses tegünü huvi terve uma elo sõaväega köütä,» kõnõl’ tä. Et korgõmb sõakuul om ainumanõ ja kõgõ parõmb kotus sõaväe-karjääri tetä, sis tull’gi mõtõ sinnä opma minnä.

    Niilo Tõnu oll’ inne sõakuuli minekit kolm aastakka kaadrikaitsõväeläne Kupõrjanovi jalaväepataljonin.

    «Vahepääl tahtsõ Iraaki välisopõratsioonilõ minnä, a missioon jäteti katski,» kõnõlõs tä. «Elo joba oll’ sõaväega köüdet ja mõtli, et võinu iks mändsegi korgõmba haridusõ kah saia,» kõnõl’ timä sõakuuli astmisõst.

    Langa Wolfgangilõ miildü väega aoteenistüsen. «Päält tuud jäi nigu tühi tunnõ sisse:naksi takan ikma kamraadlust, hääd süüki ja mõtsu seen rasmist,» seletäs tä. «Ma olõ kõgõ luku pidänu tuust, ku saa hinnäst pinguta ja keerolidsõn saisun toimõ tulla. Kõgõ parõmb tunnõ om päält tegüsät päivä, ku saat kohegi kuusõ ala küllüle käändä.»

    Wolfgangil om ka uma esämaa väega süämen, tahtminõ ka esi kunagi nuuri vällä opada ja nii tä sõakuuli joudsõgi.

    Lumõ Margusõl oll’ sõakooli vasta huvi jo inne keskkooli lõppu. Inne sõakuuli oll’ tä aoteenistüsen pääliinan Sidepataljonin ja ka missioonil Kosovon. «Kimmäs sai mõtõ, et vali ohvitseeri ammõdi,» ütles tä.

    Vanõmba tugõva sõamehes saamist

    Kõik poisi ütlese, et näide vanõmbil om hää miil, et poig sõamiis om. «Ku ma koton ütli, et proovi sõakuuli sisse saia, sis oll’ esä mu kõgõ suurõmb tugõja,» ütles Tuliku Allar. «Tä arvas’, et seo passis väega häste mu olõmisõga kokko. Ku ma esi inne tsipakõnõ kahtli, sis päält tuud olli tävveste kimmäs, et valisi õigõ kooli.»

    Langa Wolfgang ütles kah, et esäle miildüs timä ammõdivalik, a pall’o tutva külh peris imehti. Niilo Tõnu vanõmba olõ-i sõamehe-ammõdi vasta, õnnõ Iraaki-minegi mõtõ näile es miildü (a tuu om jo arvo saia kah).

    Sõakuuli olõ-i muidosüüjäl asja

    Korgõmba sõakooli elost om puul ülikooli ja tõnõ puul sõaväe muudu. Tõnu arvas, et tuu om hää, et koolin käü kõik nigu nüüri piten. Sis tulõva taha opma iks huvilidsõ noorõ, mitte niisama muidosüüjä.

    «Hariligun ülikoolin võit kävvü opman nii, kuis hindäl tahtminõ om, a sõakoolin opminõ om poolõstsaani tüü,» seletäs tä.

    Hummogu piät kuvvõ aigu üles tulõma, kõrraga juuskma ja võimlõma. Koolin piät käümä kõikaig vorm sälän. Õdagidõ võit külh ka liina pääle roitma minnä, a kell 21.30 piät tagasi olõma – sõs om õdagunõ ülelugõminõ. Vaheaig om kah õnnõ suvõl üts kuu.

    Wolfgang tiid kittä ka tuud, et sõakoolin om parõmb elo ku hariligun ülikoolin: elämise kotus om kimmäs, varustusõ and Kaitsõvägi ja kolm kõrda päävän om lämmi süük lavva pääl.

    Opitas muidoki sääl nigu muialgi rehkendämist, eesti kiilt ja muud, a poissõ jaos omma iks põnõvamba sõaoppusõ. Tõnu silmä löövä õkvalt helkämä, ku tä kõnõlõs umast lemmikust:käsivõigõlusõst: «Seo ei olõ niisama pesmine, saat tiidä, kuis om ka esi lüüke vasta võtta,» seletäs tä.

    Viil opva poisi püssäga ümbre käümä, näil om egäsugutsit drille ja laskmiisi. Muidogi opati näile edimädsel kuul sõariistu ja laskmiisi. «Süküskuun ollimi mõtsan 24 päivä jutti: mängsemi läbi egäsugutsit saisõ, mis võiva ette tulla, saimi tiidmiisi mano,» seletäs Allar. Püssäst sai kah kõvva laskõ.

    Mikandi poissõlõ jäi eläväle miilde ka rebäside ristmine: «Ollimi õkvalt sängü lännü, ku kuulimi läbi unõ vilet, muusikat ja rüükmist.

    Vanõmba kursusõ kadeti koputi egä ussõ pääle ja hõiksi, et kolmõ minodi peräst piät välän rivin olõma. Joosimi unidsõ pääga vällä. Kõik kamandõdi veomassina kasti ja sõidimi Raadilõ. Joosimi Imäjõõ-viirse Kalõvipoja kujo mano. Meile peeti kõnõ, miä üles härgüt’ ja pallõldi kursus jaka kolmõ jakko. Egä jago võtt’ maast üte jämme palgi ja tuuga tull’ juuskõ laululava taadõ jõõ viirde. Hallõnal’akas oll’ tuu, et osa miihi olli pikembä, nimä kanni palki ola pääl. Lühembä hoitsõ kässiga pää kotsil. Olõs mi taibanu hinnäst pikkusõ perrä är jaka, olõs pall’o keremb olnu.

    Jõõ veeren pandsõmi palgi maaha ja ruumssimi tsipakõnõ.

    Päält tuud ujosimi Imäjõõ pääl olõva paadini ja vanõmba kadeti kuuluti meid tudõngis. Saimi nuurkadeti pagoni. Väiku üllätüs oll’ tuu, et üts meist sutsõ hindälegi tiidmäldä püüdä Imäjõõst väiku kala, mis sattõ vällä sis, ku mi varustusõ säläst võtsõmi,» jutustasõ Allar ja Wolfgang. Perämäne arvas, et taast sõakooli-elost kannatas terve raamadu kirota.

    Eski hamba tetäs ilma rahalda kõrda

    Võromaa nuurmiihi kursusõl om 31 poissi ja 3 tütrikku: näist saava jalaväeläse. Õhuväe alla opis säidse nuurt.

    Sõakooli noorõ piät õnnõ uma söögi esi kinni masma, riik mass stipendiummi ja egäle kadetilõ ka aukraadirahha mano. Hamba tetäs kah ilma rahalda kõrda. «Tuu tähendäs, et siiä kuuli saava ka neo noorõ opma tulla, kelle vanõmba saa-i näid väega pall’o opmisõ aigu tukõ,» kitt Allar.

    Opitas kolm aastakka ja päält tuud omma noorõmbleitnandi valmis. Sis saa mõnõ aastaga tüüd tetä ja või viil edesi magistris oppi. Kolmandal opmisõ aastagal antas egäle opjalõ kimmäs eräala: jala-vai suurõtüküvägi, õhutõrjõ, side jne. Tuu perrä saa kimmäs ka tuu, määne nakkas olõma vähämbält katõ järgmädse aastaga tüükotus.

    Allar arvas, et päält kooli lõppu saa tä arvada rühmäülembä ammõdi ja nakkas aotiinjit vällä oppama. Kõigi nuurmiihi tulõvigusuuv om saia päält kooli lõppu tüüle Võrolõ Kupõrjanovi pataljonni. Kas nä saava, paistus katõ ja poolõ aastaga peräst. «Saa mis saa, a peris kodo jääs iks Võromaalõ, pere taht kah rohkõmb siiä jäiä,» arvas Tõnu.

    Muus elos jääs kah aigu

    A ega Võromaa poissõ elo õnnõ sõamehe-ammõdi ümbre ei käü. Poissõl jääs aigu ka muu jaos. Langa Wolfgangil om huvi filmitegemise vasta: tä oll’ kaamõramehe abilinõ vahtsõn filmin «Tudengimuusikal», midä pia ka rahvalõ näütämä naatas.
    Ku Wolfgangi kotsilõ ütlese tõsõ, et tä kõnõlõs pall’o ja täl om kõikaig tegemist, sis Lumõ Margus om jäl sääne, et mõtlõs inne mitu kõrda, ku midägi vällä ütles. Tuu iist tege kõvva sporti.

    Niilo Tõnu arvas, et and harrastusfotograafi mõõdu vällä ja viil miildüs tälle autosport. Arvutit mõist kah paranda. Timä aja egän as’an takan kõgõ parõmbat tulõmit.

    Tuliku Allar om hää suusataja – tä käve viis aastakka laskmissuusatamisõ trennin. Üten esä ja velega om tä Võromaa jahimiihi seldsi Võro jahtkunna liigõ. Viil om tä keskkooliaost pääle mehidsit pidänü. «Huvi tull’ koton tühje mesipuid kaiõn, mehitsidega tegelemist opsi Soe Elmar ja Kuusigu Heino,» seletäs tä.

     
    Tarto sõakuul Kaitseväe ühendatud õppeasutused – sõaväelidselt kõrraldõt riigikaitsõlinõ korgõmb kuul, kon opatas ohvitsiire kaitsõväe ja kaitsõliidu jaos.

    Lõpõtaja saava rakõndusligu korgõmba haridusõ sõaväelidse juhtmisõ ala pääl (maa- vai õhuvägi) ja noorõmbleitnandi aukraadi.

    Maaväeläses opitas kolm aastakka, õhuväeläses kolm ja puul aastakka. 111 opjat (82 kadetti, 29 kullõjat).

    Läte: Kaitseväe ühendatud õppeasutused
     
      
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!