| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Tuu ands’ak kommõ kiusaminõ | | | Ku ma koolin käve, kolmkümmend-nelikümmend aastat tagasi oll’ lumi muiduki valgõmb ja hain hall’amb, a õks oll’ ka sõs säändsit latsi kah, kel tuu üle hää miil oll’, ku tõnõ ikk’ vai peläs’.
Vahe oll’ ennegi tuun, et sis pei tõsõ säänest veidikese ands’akus, kiä tõsõlõ halvastõ ütel’, esieränis ku mõnda last ihuhädä peräst narriti. Suurõmba latsõ ja oppaja panni kah inämb tähele, mis ümbretsõõri tetti vai kõnõldi, ja säändsele kur’a suuga latsõlõ üteldi, et nii ei olõ illus.
A mu meelest oll’ kõgõ tähtsämb tuu, et suurõ inemise mõistsõ rohkõmb umma suud pitä ja es kõnõla nii armõtulõ tõisi inemiisi takan, nigu nüüt moodun om.
Tuu kõllanõ aokirändüs muiduki kütt kah rahvast üles: kõgõ «parõmb» uudis om tuu, ku kiäki naasõst vai mehest lahku lätt, rassõ haigusõ saa vai är koolõs.
Tuudaigu, ku «seebikit» viil telekast es näüdätä, olõs ju tühje juttõ ajamisõs ja tõisi takan kõnõlamisõs pall’u inämb aigu ollu. A kõnõldi õks pall’u vähämb, latsi kuuldõn ei sukugi.
A nüüt võetas mõnõn peenembän kohvilavvangi tõnõkõrd mõni perekund hambidõ vahelõ ja hekseldedäs läbi: omma nä sis joodigu, laisa vai tõisi meelest ullikõsõ. Kiäki ei panõ tähele, ku mõni lats kah säälsaman lavva veeren om. Ja ku juhtus, et tuusama tõistmuudu perre lats kah säälsaman koolin käü, sis lättki narmisõs ja kiusamisõs.
Uma suu võinu mi õks rohkõmb kinni külh pitä ja uma suurõ tarkusõ vahel hinele hoita. Ja latsilõ vai latsõlatsilõ võinu opada, et hindäst kehvembät tulõ avita, haigõt vai tõistmuudu inemist ei kõlba naarda ja tuu ei nõsta kedägi korgõmbalõ, ku tõist alandat. Kost tuu lats sis tiid, ku tälle kiäki ei kõnõla!
Nõlvaku Kaie
| | | | Kuis väsümisest jaku saia | | | Ole lugenu raamadukogun pia egä kõrd Umma Lehte ja latsinuka mõistatust ka tennü. Ma käü Valgan koolin, a mu kodu om Lüllemäel.
Kuul alas’ häste, a tunne om mul 8. klassin iks pall’o ja algusen olli väega väsünü. A tuust väsümisest avit’ minnu vällä sõprus hobesega. Mõtli, et tahassi pruuvi ratsuta.
Esä lepse mulle talun ao kokku, vei minnu kats kõrda nädälin ratsutama.
No om niimuudu, et pane joba kotun uma vahtse sõbra jaos leevä- ja tsukrutükü valmis. Edimäst kõrda võtse hobesega sõitmine seere nii kanges, nigu olessi kivi seen.
A tunne, et tuud kooliväsümist inämb ei ole. Kõik aig ooda joba tuud, et saasi uma sõbrakesega ratsuta.
Tanilase Liis (14) Lüllemäelt
|
|
|
|
