Nummõr' 192
Rehekuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Perimüsmuusiga opipäävä Moosten
  • Uudissõ
     
  • Lindora laada päält saa tähtraamatut
  •  
  • Üts väega makus päiv Varbusõl
  •  
  • Vahtsõn-Antslan maitsti 57 purgisüüki
  • Elo
     
  • Võromaa perändkultuuri jälgi pite
  • Märgotus
     
  • Uibo Toomas: riik võissi massu mõtsaumanigu kätte jättä!
  • Uma Lehe jutuvõistlus!
    Ruitlasõ jutt
    Kirä
    Perämäne külg
     
    Uibo Toomas: riik võissi massu mõtsaumanigu kätte jättä!
     
      
     
    Ku Uibo Toomas mõtsa lätt, sis tä võtt iks Jõmmu kah üten 
      
    Misso mõtsamiis Uibo Toomas (52) nimmati timahava Võro maakunna kõgõ parõmbas erämõtsamajandajas. Praktilidsõ mudsuga miis arvas, et mõtsa saa-i hoita õnnõ tsirgulaulu kullõmisõ ja mar’ankäümise jaos, tuud tulõ iks maaha kah võtta, ku aig õigõ om. A är ei tohe unõhta tuud, et kõrraga tulõ ka vahtsõnõ mõts kasuma panda ja tuu iist huult kanda.


    Pall’o teil mõtsa om?

    131 hektärri kolmõ kinnistü pääle. Ma ei olõ ammõdi poolõst mõtsnik, olõ esi nakanu.

    Opnu olõ hoobis telekide ja raadiotõ mehaanikus, tuud tüüd kah aastit tennü.

    A nüüt sis olõ FIE-mõtsamiis: edimäst kõrda lätsi mõtsa 1992. aastal Druþbaga, aasta peräst naksi joba Husqvarnaga lõikama.


    Määne om hää mõtsaumanik?

    Hää mõtsaumanik om tuu, kes iks vahepääl mõtsah kah käü, mitte õnnõ kotoh ei istu. Võtat mõtsa maaha, istutat vahtsõt asõmõlõ, kaet, mis sääl vahepääl sünnüs. Harvõndat, valgustat, nii proovit olla.

    A et hää mõtsaumanigu tiitli tull’ seo aasta, tuu oll’ hindäle ka üllätüs. Eks Soka Erki (erämõtsaumanigõ tugiisik, Eesti kõgõ parõmb erämõtsamajandaja 2006, haanimiis – UL) ai väega pääle, et võta konkursist ossa. Sis sai paprõ är täüdetüs. Häid mõtsaumanikkõ om tõisi kah, a või-olla mõnikõrd jäät rohkõmb pildi pääle!


    Midä hinnatas hää mõtsaumanigu man?

    Kaias mõtsa, rohkõmb kaias tuud, et ku mõtsa maaha võtat, sis iks midägi asõmõlõ panõt, mõtsa kõrrah hoiat.

    Seo aasta Eestih edimädse kotussõ saanu Hiiumaa mõtsaumanigul om tettü pall’o kraavõ huuldamist, teid, kõva jahimiis om kah. Piät mõtsast kõkkõ võtma, mis and võtta.


    Kuis ti tiiäti, midä ja kuis piät uman mõtsan tegemä?

    Päämine om mõtsamajanduskava, mille perrä tiit. Säält sis kaet, mis vaia tetä om. Mõtsah kaet kah, et ku puu väega ripakil om, sis võtat maaha.

    Noorõ mõtsa kasuma saaminõ om sääne, et piät taad väega huuldama ja kaema edimädse kats-kolm aastat. Et nuur mõts haina ja lehtpuu ala ei jää.


    Määnest tüüpi mõtsaumanik olõti: kõva majandaja vai sääne, kiä taht seenen kävvü, tsirgulaulu kullõlda ja ei ihna mõtsa maaha võtta?

    No mõtsa piät majandama, ku sa tuu päält elät. Muidoki om hää marju-siini kor’ada, tsirgulaulu kullõlda, a ku mõts om ragomisõs valmis, sis tä inämb parõmbas ei lää.

    Tulõ maaha võtta, vahtsõnõ mõts kasuma panda ja sis om sääl jälki mõnõkümne aasta peräst hää kävvü ja tsirgulaulu kullõlda.


    Kas majandat ütsindä vai om kiäki abin kah?

    Päämidselt ütsindä, mõnikõrd käävä poig ja väümiis kah abih. Vällävidämist olõ iks telnü. Ma viä mõtsa all kokko, tii viirde tuu üts külämiis. Lõikamisõ mano olõ kah paar kõrda harvesteri telnü.


    Kõnõldas, et ku umanik mõtsa müü, piät tä nii pall’o massõ masma, et täl olõki-i inämb huvvi müvvä. Kuis tuuga om?

    FIE ei piäki nii pall’o masma ku tuul juhul, ku inemine om niisama mõtsaumanik. Sis tä ei saaki muud kullu maaha võtta päält mõtsavahtsõndamisõ.

    Tuu om muidoki uma süämetunnistusõ asi, kas vahtsõndat mõtsa vai ei. Mõts kasus lõpus esi kah jo. A ku panõt esi mõtsa kasuma, võidat koskil 10–15 aastat. Tuu 15 aastat võtat sis latsõlatsi käest, ku mõtsa kasuma ei panõ.

    Tiiä, et lätläse ja suumlasõ omma massu vabambas lasknu ja mõtsandus om külh tuu pääle elävämbäs lännü. Meil omma massu säläh. Ku mõtsa müüt, sis 45 000 om FIE-l massuvaba aastah, perräjäänü lätt massu ala.


    Midä tulnu muuta?

    Mõtsa võtat üte kõrra 80–100 aasta joosul maaha – kas tulumassu om mõtõt võtta tollõ päält? Tullu sa nakkat edimäst kõrda saama 30aastadsõst mõtsast, ku tiit harvõmbas ragomist.

    Lakõsragominõ tuu suurõmba tulu, a tuu om üts kõrd inemisepõlvõ joosul.

    Erämõtsakeskus om vällä rehkendänü, et tuu tulumass, mis mõtsamüügi päält mastas, om 50 miljonni aastah, kas tuu om nii suur raha? Võissi tuu erämõtsaumanigulõ jättä.

    Ku tuu mass är jääsi, toimõndanu mõtsaumanigu parõmba meelega umah mõtsah.


    Muido umanigu tahaki-i mõtsa maaha võtta?

    Jah, ku tulu- ja sotsmassu är massat, mõtsa kah viil vahtsõndat, sis jääs rahha jah pall’o veidü kätte.

    Mõtsa rentaablus 80 aasta pääle om kats protsõnti, ku säält viil massu är võetas, ei olõ tahtmist jah inemiisil tetä.


    Mõtsatüüstüse ostva palki hää meelega?

    Jah, hää meelega. Seo aasta algusõh oll’ külh veidikese ikunõ tunnõ: vähä tuust, et palgi hind oll’ väega matal, tedä es taheta kah. 18 aasta joosul oll’ edimäst kõrda, ku tõtõstõ es taheta.

    Ku pedäjäpalki viil sait müvvä, sis kuusõ vasta es tunnõ kiäki huvvi. A lõpus naati võtma ja suurõmba saeveski tundva huvvi külh. Parhilla om hind kah joba peris hää, olõ-i midägi ikkõ!


    Midä arvati tuust, et riik taht parhilla suurõ jao mõtsamaast müüki panda?

    Ma ostassi külh, olõnõs muidoki hinnast. A RMK om kah väega hää mõtsaumanik ja majandaja, ku mõts RMK käeh om, om kah hää.


    Kas mõtsavarga omma ti mõtsan kurja tennü?

    (Sülgäs üle ola) Palgivargust ei olõ tundnu. Ei olõ ka kiäki kasuvat mõtsa maaha võtnu. Olõ kuulnu külh, et ku viil RMK Misso mõtskund oll’, et kattõ kipõlt är mõni kuurma.

    Jahimiis olõti?

    Ei, a siint-marja ku näet, sis pääle ei astu. Provva, Ene om mul sääne seeneh-mar’ah käüjä, ku timä iih är lätt, sis võtat «mõtsavahi» (pini Jõmmu – UL) kah üteh ja läät takah.


    Kost ti mõts peri om?

    Mu imäpuulsõ vanaimä esä mõts om Hino kandih, naasõ mõts om Kriiva mõtsah, kah imäesä mõts ja seo talo mõts om naasõ esä mõts.


    Olõti esi sis põlinõ seokandi inemine?

    Vanaimä-vanaesä olli siist. Ma olõ Võrol sündünü, Tartoh elänü ja parhilla sis otsapiteh tagasi. Naanõ om põlinõ seokandi inemine.


    Mille ti tulliti juuri mano tagasi?

    Sis olliva keerolidsõ ao. Põhilinõ oll’ tuu, et provva om mul apteekri, Misso apteekri pidi pensioni pääle minemä ja kotus oll’ vaba. Sis ollit nuur ja lätsit eloga üteh.


    Lüüti ka seokandi elo edendämisel üten?

    Püvvät nii jah. Sai jälki volikokko kandideeritüs. Hädä om muidoki tuu, et vald om väikene ja Tal’nast kavvõl. Rahha om veidü ja piät väega märkmä, kohe tuu piät pandma.


    Kuis nuuri saia siiäkanti?

    Tuu om rassõ. Nuur tulõ sis, ku om elo- ja tüükotus olõmah. Hindä poig om Tartoh Kodumaja tehassõh insener, tütär om Rakvere spaah tasoja. A väega tihtsäle käävä kotoh, a ei mõista üteldä, kas tulõva tagasi. No vähämbält suvõkodo jääs näil siiä.
    Mõts jääs kah, mõtsa iks om siin!


    Teil om tunnõt nimekaim: umaaignõ laulupoiss Uibo Toomas. Kas tõnõtõist tunnõti?

    Kah’os mitte, a keskkooliaol, ku Tartoh elli, sis sai iks Vanemuise tiatrih timä esä Uibo Väino esinemiisi kaemah käütüs. Tuu oll’ illos aig.

    Küsse Harju Ülle


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!