Nummõr' 64
Märdikuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Murõ lihaeläjidega
  •  
  • Tulõ nuuri mõttõtalus
  •  
  • Matusõmõts võeti maaha
  •  
  • Tandsuklubi sai huu sisse
  • Elo
     
  • «Kama» käänd bussiruuli
  •  
  • Tsoorun käü potitegu nigu üts´ matsna
  • Märgotus
     
  • Eichenbaumi Külli: võro kiil´om saanu kiräkeeles
  •  
  • Lugõmist inämb pelädä-i
  • Kirä
    Aholämmi
    Kagahiiq
    Perämäne külg
     
     
     
    Murõ lihaeläjidega
     
    Silmä Sandri
    silmaonu@hotmail.com
     
    Võromaa mehe Visnapuu Kalmeri nägu oll´ minevä riidi Tarton mõtlik – miis´ kõnõl´ keskkunnasõbraligu põllumajandusõ konvõrentsil lihaeläjide kasvatamisõ tulõvikust Eestin, miä ei paistu sukugi illos.
       
     A Visnapuu Kalmeri nägu võissi olla nall'a täüs, selle et Eestin omma kõik' tingimüse, et kasvata häid lihaeläjit. Meil om Euroliidult saad kõrralik lihaeläjide kvuut', minkast om täüdet vas't õnnõ neläs osa. Saari pääl ja Lõuna-Eestin om küländ kar'amaid, kon põllupidämine ei tasu är ja lihaeläjä saassi sääl rahun kassu ja siki.
    Visnapuu Kalmeri heerefordi Kolski külän ei tii värskilt sadanust lumõst vällägi. Ranna veeren omma lihaeläjist saanu ka ummamuudu «kultuuritüütäjä», kiä rannaniitõ süümisega võitlõsõ noidõ
    kinnikasumisõ vasta.

    Kukki lihaeläjit olõssi Eestin hää pitä, omma kasvataja murõligu. Kõgõ suurõmb murõ om liha turustaminõ.

    Eestläse omma harinu, et ku jutt käü eläjälihast, sis mõtõldas tuuga mõnõ lehmä lihha, miä kõlbas õnnõ vorstimassis. Kõrralikku lihaeläjä lihha ei olda nigu harinõduki süümä.

    Kats\' Eesti suurõmbat lihatüüstüst Rakveren ja Valgan omma suuri Skandinaavia kontserne osa ja noidõ tüüstüisi ülesannõ om tuuta õnnõ võimalikult odavat lihakraami. A taa tähendäs, et nä olõ-i huvitõdu kallimba lihaeläjä liha ostmisõst. Karmi eurolihanõudõ omma veitü liha tüütlemise Eestin sisulidsõlt är tapnu. Muidogi ostva lihaeläjä lihha Eesti piinü restoraani, a noidõ ostõdu kogossõ omma imetsill'okõsõ.

    Kõgõ lõpõtusõs tiidse Visnapuu Kalmer kõnõlda, et ka Eesti om nakat tuuma Brasiilia vai Argentiina korgõklassilist lihaeläjä lihha. Ja tuuga om joba väega rassõ võistõlda.

    A luutus om viimäne, miä koolõs. Katõssa Eesti kõgõ suurõmbat lihaeläjide kasvatajat omma asutanu ütistü Eesti Lihaveis ja omma nakanu vällä tüütämä kaubamärki «Looduslikult karjamaalt».

    Lihaeläjäkasvataja tahtva seo kaubamärgiga näüdädä inemiisile, et ostõn kodomaist lihha avitasõ nä üten nii umakandi luudusväärtüisi alalõpüsümisele ku ka maaelo hoitumisõlõ.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Pühä kotussõ tulõ rahulõ jättä
     
    Mõtsa maahavõtminõ matussõ päält ja matussõ veerest om lännü mi ao jaos tüüpilidses. Päämidselt vas't tuuperäst, et muialt nakkas mõts otsa saama.

    Säändsesama põhimõttõga asja panti tähele Tsaari-ao lõpu Setomaal: talomehe naksi kalmumaad üles kündmä, selle et süüjit tull' kõgõ mano ja maanälg' läts' perädü suurõs. Tuun mõttõn olõ-õs lugulaul «Kalmust mõrsja» uman aon määnegi muinasjutulugu, a terräv publitsistlik vahelesegämine, minkaga lauligu rahvast manitsi kalmumaad rahulõ jätmä. Et är kalmulidsi segägü, viimäte kosit kalmust mõrsja (mõrsja koolõs).

    Nii kuis umal aol põld, nii seo ilma aigu mõts. Pahtpääl om surnuaia veerest mõtsa maaha lõigada lasknu vanainemine nüüd esi kah õnnõdu, et tedä sõimatas, kontrollõ sälgä kutsutas ja nii edesi.

    Tegelikult om sääl via tennü maakõrraldus, miä es arvõsta, et suguvõsa surnuaia mõts võinu iks tervelt hõimu kätte jäiä. Olõssi antu majaumanikulõ mõtsa tõsõlt puult, sõs olõssi jäänü suguvõsa hindä kontrolli, kas kiäki noorõmbist usk tulõvikun sae sisse lüvvä vai pandas tälle inne mõistus päähä.

    Obinitsa kääpide alodsõ maa ostminõ oll' kah riigi puult paras perräandminõ. Sääl olõs pidänü riik' ütlemä: kah'o külh poisi, a lisas kääpile mi võta nüüd ka mõtsa kääpide vaihõl kaitsõ ala!

    Tuu asõmal käüti kääpidemõtsa iist vällä hulga seto kultuuri jaos mõtõldut rahha ja mõtsaärikä saiva kimmüst, et tulõgi osta kaitsõalust maad odavalõ kokko, külh tuu kompõnseeritäs.

    A Uma Leht om külh kimmäs, et pühä kotussõ (nigu Paluküla Hiiemägi Põha-Eestin, minkast pall'o om kõnõld) ja surnuaia tulõ rahulõ jättä ja är kaitsa ilma vastadsõ poolõ määntsitki tingimüisi täütmäldä.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Egä ma ei päse, piä nüüd kipõlt opma nakkama!

    Vahtsõnõ Võro liinapää Eenmaa Ivi lupa võro keele selges saia (PM)




     
       
     Uma Lehe sõbõr!