| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Üts väega makus päiv Varbusõl | | | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | Seo lavva päält olli luu kirotaja meelest kõgõ parõmba maiguga kõgõ tummõmba ja kõgõ hellemba kompvegi | | | | |
Magusasõpru om iks hulga: 10. rehekuul käve makõ kraami võistlusõl «Kuldne Maius 2009» kaeman ja hääd-parõmbat mekmän päält tuhandõ inemise.
Maitsa sai kumpvekke ja mett, a egäüts pidi päält tuud kirja pandma, mändse sordi timäle inämb miildü. Kõgõ parõmbat mett oll’ mul külh rassõ vällä valli: kõik 11 sorti olli hää.
Kumpvekkega oll’ lihtsämb: valli tull’ viie vanõmba ja nelä vahtsõmba sordi siäst.
Mu meelest olli kõgõ parõmba Karamelle mõro trühvli ja sama firma peris vahtsõnõ komm: mandli-martsipani pralinee valgõ šokolaadiga.
Kokko kor’ati 300 inemise arvaminõ. Kõgõ parõmbas klassiklidsõs šokolaadikumpvegis sai Kubija Hotell-Luudusspaa trühvli Kubija ja kõgõ parõmbas vahtsõs kumpvegis Maiasmoka Vana Tallinna trühvli.
Kuis esierälidse makjusõ valmis saava, tuud sai uuritus kumpvegitegijä Mõtsamoori vai Karjusõ Irje (41) käest.
Mõtsamuur oll’ välän ummi pedäjänõgla-, kikkaseene-, põrkna- ja miikumpvekkega.
Nuu kats edimäst sorti ai rahva esieränis tsibisemä: inemise sõki kõgõ naidõ katõ leti iin. Mõtsamooril oll’ muidoki tuust hää miil ja tä kitt’: «Mi turus omma neo inemise, kiä pidävä umast tervüsest luku. Ja tegeligult – ku nä omma joba naidõ kumpvekke mõnnu tunda saanu, sis ostva edesi kah.»
Karjusõ Irje OÜ Tervüse Kodo om kumpvekke tennü joba kats aastat. Tegemise man pruuk tä õnnõ Võromaalt peri mahhekraami. Õnnõ šokolaad om Belgiast tuud. Ka veidikese esierälidse kumpvegiretsepti omma Võromaal vällä märgidü – tuud tüüd tege Irje esi.
Kumpvekke sisse käkk Mõtsamuur ka vitamiine ja mineraalõ, midä inemiisile vaia lätt. Timä kumpvekke seen om ka säänest kraami, midä hariligult makjusõ sisse iks ei panda: kuusõnõgla, tatrik, meliss, raudrohi.
«Parhilla tahetas kõgõ inämb kuusõnõglakumpvekki, põrkna- ja kikkaseenekumpvegi omma jälki vahtsõ,» ütel’ mano OÜ Tervüse Kodo tuutmisjuht Papi Mirjam (43), kiä juhatas rahva süütmist ka Kubija Hotell-luudusspaan.
Ma proomõ kah ütte kumpvekki, kon seen kuusõnõgla ja tatrik. Mullõ ku magusasõbralõ tuu joht mokkapiten es olõ: väega and’sak maik oll’ ja makus kah õigõhe es olõ. Tõisi sortõ es julgugi inämb puttu.
Mesi om tuu iist kimmäs makõ kraam. Joba 20 aastakka mesinigu ammõtit pidänü Tulli Eda (42) kõnõl’ miist hää meelega.
«Inemiisile miildüs mesi,» ütel’ tä. A egäüte käest rahvas iks mett ei osta, tahetas osta kimmä mesinigu käest. Ja olkõ parhilla rassõ aig, mesi lätt iks sama häste kaubas nigu innegi.
Õnnõ nuuri mehidsepidäjit võinu Eda meelest inämb pääle kassu. A egästütest joht taa ammõdi pidäjät ei saa: «Mehidse piät väega miildümä,» selet’ Eda.
Taa makõ päävä vidäjäl, Varbusõ Mõisamiihi Seldsi esimehel Lindali Kalevil (47) oll’ hää miil, et edimäst kõrd peet makus päiv ja makjusõ-võistlusõ kõrda lätsi.
Kalev oll’ hää diplomaat ja püüdse müüdä hiili küsümisest, määne kumpvek tälle hindäle kõgõ inämb miildü. Tä ütel’, et kõik olõnõs tujost: mõnikõrd miildüs küländ makõ, tõnõkõrd või ka kuusõnõglakumpvek peris hää olla.
Mõte säändse üritüse kõrraldamisõs tull’ Kalevil katõ as’a pääle: «Mi uma Kõllõstõ kumpvegimeistri pandva ummi tuutidõ sisse mett. Ja tõsõs oll’ valli, kas küssü PRIA tukõ tuu pääle, et minnä kohegi vällämaalõ säändsele messile vai tetä esi sääne päiv.»
Makus päiv tekk’ tutvas õnnõ käsitüü kõrran tettüid ja tervüsele häid makjuisi, et rahvas naanu inämb märkmä tuu pääle, et makus kraam, midä ostat, võinu olla luuduslik, tervüsele kasulinõ ja hää.
Lindali Kalev taht ka tulõval aastal sändsesama ettevõtmisõ tetä. A Varbusõ mõisaga om täl eräle plaan: tuust piät saama Muusigamõisa – hää muusiga kullõmisõ kotus.
| | |
|
|
|
