Nummõr' 191
Rehekuu 6. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vanaimä imä iist
  • Uudissõ
     
  • Oppi olõ-i kunagi ilda
  •  
  • Tulõ kuvvõs võrokiilne Täheke
  •  
  • Põlva latsiaia laat mänguplatsi hääs
  • Elo
     
  • Vanavanaesä jälgin ollõmeistris
  • Märgotus
     
  • Midä arvasõ valimiisist paikligu elo iistvidäjä?
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä
    Perämäne külg
     
    Kihlkunnapiiri Lätti!

    Üts jupp vanna Rõugõ kihlkunda jääs parhilla Läti riigi sisse. Ma olõ esi elänü kümme aastat. Kornetin, inneskidsen Rõugõ kihlkunna Vana-Laitsna vallan.

    Mu unopoig Prangli Jaan eläs iks sääl. Tuu Rõugõ kihlkunna jupi võissi kah siltega är tähüstä. Tuust võissi Lätiga kõnõlda.

    TIKSI RAIMOVõro liinast


    Maakunna liiast!

    Noid silte saa joba palïu: maakund, vald, kihlkund… Milles sis inämb maakunna, võissigi õnnõ kihlkunna olla. Mullõ miildüs sõna «kihlkund», tuu om palïu ilusamb ku rajoon vai maakund.

    KALAMEHE HELMUT Mõnistõst



    Läti leeväst-saiast

    Minevädsen Uman Lehen kiruç Rahmani Jan läti leeväst. Ostami kah tuud leibä, annami küläliisile maitsa ja kõigilõ miildüs. Om jah tuul õigõ leevä maitsõ. A ku pikembät aigu Lätti ei saa, käü hädäga iks mõni puhtast rüäjahust Eestimaa leib kah. Andúak lugu om läti saiaga. Vanast mi es osta Hopast saia: tuud peeti halvas. A täämbädsel pääväl tunnus läti sai, nt «Mājas batons» õigõ maidsõ ja sisuga. 450gramminõ päts mass 50 santiimi: mi rahan 11–12 kruuni.

    Muiduki saa ka Eestimaalt hääd saia, mullõ miildüse itaalia sai Ciabatta, gruusia lavašš ja Tartu söögikotussõ Ungari Küük esiküdset sai. Õnnõ häie saiu nime omma köüdüssen vällämaaga ja hind om egäpäävätses ostmisõs küländ kallis (Ciabatta mass 50–60 kr/kg). A ku Lätti ei saa, tulõ läbi aia kalli saiaga. Tervüsligumb om muidugi hoobis ilma saialda läbi aia.

    FASTRÕ MARIKO


    Tii esi leibä!

    Ma loi ja kai, et kupalïo laisk võisõ iks üts inemine olla! Viisi ei inämb leibä esi kütsä! Ja sis viil kirotas kah, et leevätegemine om rassõ tüü.

    No ku tiit õnnõ uma perre jaos (3–5 inemist), sis olõ-i tuu määnegi rassõ tüü! Tuua aoga, mis tuu artik li märgotamisõ ja Lätih käägo pääle kullu, olõs leib jo ammuilma valmis olnu!

    Veidikese viitsmist piät õnnõ olõma, annom, rüäjahu, suul ja vesi. Mõnõ ökotalonigu käest võit parõmpat jahhu saia. Poodihomma nuu jahu väega peenikeses hõõrudu. Mi perre leevä tegemise oppust saat kaia Internetist: www.suvelilled.
    ee – retseptid.

    PIIRI ELAR,võrokõnõ
    Noarootsist


     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!