Nummõr' 190
Süküskuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vanaimä imä iist
  • Uudissõ
     
  • Oppi olõ-i kunagi ilda
  •  
  • Tulõ kuvvõs võrokiilne Täheke
  •  
  • Põlva latsiaia laat mänguplatsi hääs
  • Elo
     
  • Vanavanaesä jälgin ollõmeistris
  • Märgotus
     
  • Midä arvasõ valimiisist paikligu elo iistvidäjä?
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Aig tillist tõmmada!
      
     
    Ruitlasõ Olavi, Ahvõrist  
      
    Mõnõ aasta tagasi, ku ma viil üten tõsõn maakotussõn elli, oll’ meil külän üts ahvõrist. Timäl oll’ väega suur tahtminõ vallavolikokko saia.

    Ütskõrd, päiv inne valimiisi, ku mi miihiga poodi man jorotimi, tull’ tä poodist vällä, astsõ mi mano, võtsõ puukarmanist poolõliitridse viina ja ütel’: «Mehe, mul om teile mehejutt!»

    Võtsõmi egäüts kimmä suutävve ja miis pand’ esi perä pääle. Pühkse suu puhtas ja ütel’: «Ku ti tahati, et siin külän midägi muutuma nakkas, valigõ minno!» Mi kaimi pikä näoga tühä pudõli pääle ja miis sai arvo: «Muidogi, muidogi, ku mõistmalda ma või olla!»

    Seokõrd tõi tä liitridse lavvaviina ja bomba. Bomba oll’ katõliitridsen plastpudõlin katsaprotsõndilinõ olu. Serbsimi mõtligult viina, mõni kõvõmb miis võtsõ suutävve olt pääle.

    «Ma tulõ hummogu su mant autoga läbi,» ütel’ ahvõrist ütele kavvõmba nuka mehele, kiä arvas’, et tä vast jovvaki-i valima. Mi tõsõ ollimi alõvi mehe ja meile oll’ täl lihtsämb plaan: «Kell puul kümme saami siinsaman poodi man kokko, parandami pää är ja sõs läämi kuun valima!»

    Kadonu Volli kai tuss’odsõ näoga tühjä viinapudõlit ja arvas’: «Vast teemi viil üte säändse, muido olõ-i meil hummogu midägi paranda?» Ahvõristil naas’ suunukk kiskõlõma, sõs tull’ säält õks naarahus vällä ja tä ütel’: «Kallis lääti mullõ, mehekese, kallis lääti, a... mul ei olõ umilõ miihile ilmangi millestki hallõ!»

    «Võta määnestki mahla kah!» hõiksi ma tälle perrä. Ei tiiä, mitu kõrda ahvõrist poodin käve... õks väega mitu... lõpun naas’ tälle kah viinakõnõ miildümä...

    Hummogu kopõrdi kolmveeränd kümnes poodi mano. Ahvõrist istsõ kurva näoga pingi pääl ja tervüt’ minno ku umma ainumast valijat tasadsõ päänoogutamisõga. Serbsimi longdrinki ja sõs rehmäs’ ahvõrist käega: «Sitta kah naist valimiisist, olõ innembi volikogolda saanu, saa no kah!»

    Lasimi longdringi lõpuni ja naksimi valimisjaoskunna poolõ astma. Suur oll’ mi üllätüs, ku eelmädse päävä mehe kõik poolõ tii pääl vasta tulliva. «Mi mõtlimi, et valimi halva pääga är, sõs kaemi, mis edesi saa», ütel’ Volli. Ahvõristil läts’ tujo hääs, lätsimi valima. Ma valisi uma inneskidse ülembä. Ega ahvõristil kah vika es olõ, a...

    Perän valimiisi kärist’ ahvõrist jälki vällä. Ja ku tä lõpus är läts’, tunnisti kõik nigu ütest suust, et nimä tuu «kurrradi ahvõristi» puult hellü es anna.

    A ahvõrist sai volikokko mi abildagi ja tävveste ausalõ. Perän oll’ majanduskomisjoni esimiis, ai projektirahho vällä, remontsõ koolimajja, ehit’ latsilõ spordihuunõ ja and’ raamadukogolõ vahtsõ ruumi. Õigõ valik! Rahho pääle piätki varga pandma...

    Jutu mõtõ om hoobis sääne: toda, et valija valitavat tillist tõmbas, juhtus väega harva. A põra om õkvalt õigõ aig pruuvi!

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!