|
| | Vagivahtsõn luulõkogon «Äitsnemise aigu» omma sõbraligult kokko saanu eri Eesti kantõ kodokeele: mulgi, tarto, võro, seto ja autoridõ kiräviisi.
Jo 1980. aastil oll' Baturini Nikolai ja tõisi mulkõ meelen mõtõ nakada tegemä Adamsoni Hendrigu mälestüses murdõluulõvõistluisi, kõnõlõs Baturin luulõkogomigu iinsõnan. A alostusõn es saa asi häste käümä minnä ammõtnikkõ vastasaisu peräst. A ao lätsi vabambas ja hääst mõttõst sai lõpus asja. | | | |
Edimäne luulõvõistlus kuulutõdi vällä 1994. aastagal ja tuust aost om taad tett egä katõ aastaga takast. Viie võistlusõ parõmbidõ kirotajidõ luulõtusõ ommaki kogomigun är trükidü. Om Traadi Matsi, Kärneri Siimu, Vananurmõ Ilmari, Panga Milvi, Kaalepi Aini, Ilvese Aapo, Raidaru Vole ja tõisi luulõtuisi.
Mõni autor' olõ-i üle-eestilidselt tunt luulõtaja – tuuperäst om hää nätä raamatun näide pääväpilte ja lukõ lühküt kokkõvõtõt näide elost. Saa ka veidü aimu, mille kiäki uman kodokeelen kirotas.
Kaasõ om taalõ kogomikulõ tennü Lauritsa Piitre ja toimõndanu Eesti Keele Instituudi tiidüsmeistre Viikbergi Jüri.
Seo aastaga murdõluulõvõistlusõ preemiä sai Raplamaa võrokõnõ Panga Milvi uma luulõtusõ «Esämiis'» iist.
Villändi leht' Sakala kirotas, et kolm luulõraamatut vällä andnu Milvi esi hinnäst luulõtajas ei piäki. Tuud om timä arvatõn supipottõ ja plaadikuukõ kõrvalt (Milvi om elon koka-ammõtit pidänü) luulõtuisi kirotanu kottalõ pall'o üldä. Panga Milvi võrokeelitsiid luulõtuisi om seen nii timä luulõraamatin ku ka mitmin Võro-Seto täht'raamatin.
Ojari Triinu | |
|
|
| Kae, miä ütel´!
Kui märdipäävä järv vallalõ,sis jüripäävä kah!
Vanarahvas
| |
| |
|
|