Nummõr' 63
Märdikuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Susi lambakarjan!
  •  
  • Kodolugu kaasi vaihõl
  •  
  • Maalõ tulõ ravvalda aig
  •  
  • Seokõrd sis Poola nimi?!
  • Elo
     
  • Märdisandele uss' vallalõ!
  •  
  • Tsuugõ mõistõtas viil tetä
  •  
  • Muudsa as'a vannu rõivakirju perrä
  • Märgotus
     
  • Browni Kara: Võromaa koolin om tähtsä kõik' kaugõ ja võõras
  •  
  • Suurõ perre elost
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Bush up-rõnnahoitja
       
      
    Ruitlasõ Olavi, nõvvomiis'  
     
    Olli ilda aigu tävvelidsen infosulun. Infosulg tähendäs tuud, ku sa miäkit ei tiiä.

    Minevänädäli istsõ ma Kütioro Avatun Ateljeen, mul es olõ Internetti ja saaki es õkvalt teedä, kas Bush vai Kerry. Vai Karsai, nigu Contra õkvalt ütel'.

    Ku om infosulg, siis nakkas teedüs väega põnõvalt liikma. Katõ poolõ pääväga sai ma teedä, et puruslinnutõdu maailma kaubanduskeskusõ kats' torni olli hoobis kats' võlss'piten ehitedüt pommivarjõndit! Et olõs pidänü sissepoolõ ehk maa ala olõma tettü, a es olõ ja tuuperäst nii lätski, nigu läts'.

    Ja sõs sai teedä, et muusikat tulõ tetä süämega, ku sul õkva katõtõiskümnekeelelist kitarri ei olõ, midä tulõ kats'tõistsõrmiguga näppi. Väegale vajaligu tiidmise!

    Hää, et Bush. Valik Kerry tähendäsi jakkuvit kokakoola- ja hamburgerimürgitüisi, odavidõ b-klassi vilme võidukäüke. Ikäv ütesõnaga!

    Bush tuuvasta om miis' nigu pomm', supõr'-Beckham, kiä nellä aastaga visas' umalõ väretile inämb sitta kui Hiroshimalõ ja Nagasakilõ sai. Viil nellä aastaga saa massikultuuri häll pasaga katõtus ja arõnu maailm taast lõplikult vallalõ!

    Selle, et Georg-poiss' om tegeligult Trooja hopõn', kiä om esi ull' ja kelle seest nakas vällä tulõma lugõmada hulgal väiksit hõelit ullikõisi, nii ku tä kostkilt värtest sisse päses.

    Ei tiiä, mille Laadõni Binnile Georg-poiss' ei miildü. Miis' om jo tävvelik eutanaasiatuhinan massihäötüsrelv! Vesi Muhhamedi veskile!

    A vas't om asi tuun, et koraani perrä piät naasõ näo iingi rõivatükk' ripnõma, a ühendriike presitendi ülesupitaminõ, ehk Bush up meenutas Laadenile rõnnahoitjat, miä bush up tegeligult tähendäs.

    A tiss' om koraani perrä ropp nüssimassina detail, midä inemiisile nõna ala hõõru illos olõ-i! Sõs om loogilinõ, et kaubanduskeskusõ kats' torni meenudi tälle sammamuudu tissiräbälit ja Bush upi ehk Georgi, nii et täl sai säändsest edevüsest viländ!

    Olnu kaubanduskeskusõl üts' torn', olõs tuu Binile m...i meenutanu ja tä olõs Bush-poisiga rohkõmbki ku rahul... Arhitekte andõstamalda müüdälaskminõ...

    Jälki omma koraan' ja piibli seksi peräst üts'tõsõlõ sõa kuulutanu ja meil ei olõ mõistlik vaihõlõ sekä. Kats' usku, moslemi ja demokraatia löövä hindid mättäle ja kõigil, kiä perrä jääse, saa tuust hää.

    Saman olõs Kerry pidänü sõnapaari Bush up ehk rõnnahoitjat uman kampaanian kimmähe är pruuk'ma! Selle, et Bush upin ehk rõnnahoitja seen olõs tuu, miä ameeriklaisilõ vaia.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Oi heldüs!
     
    Iheri Hilda jutukogost vällä kirotanu Iheri Leili
     
    Kats' kar'ust saiva sügüse põllupindre veeren kokko. Eks sis naabripernaanõ naas' pajatamma ummist latsist ja näide elost-olost ni ka hindä umast:

    «Noh, kae, sa heldekene, ku mul tütär' Minna oll' viil tütruk koton, sõs peeti naid suuri kartolivõtmisõ talgid, mi kah peimi üts'kõrd.

    Sa heldüs, Minnakõnõ iks mõsksõ hinnäst lõhnaseebiga, ega es taha tuud hääd lõhnaviikest ärä visada. Heldüs jah, kos sa iks viskat sääntse hää! Teie sõs piiragutaina tuu viikese sisse, kaiõ, et taa jo iks hää lõhnaga.

    Ku meil tuu talos müüdä oll' ja hummogu kaiõ perrä, olle noid piirakit lavva all ja lavva pääl – naa noorõ inemise, Jumala vits näid külh karistagu, ei mõista Jumala viläga ümbre kävvü, sääne mõni tüü näil põrglasõnahol, nii Jumala vilja raisada!

    Sa heldüs jah! Nüüd tulõva nuu ilosa Minna pulma miilde, iks vahepääl mi Minnal olle ka naid peigmiihi õigõ pall'o. Peräst saa es iks muid ku tuu Talliina mehe kätte. Noh, liinamiis' iks täl ja pääle tuu om puhas elokõnõ ka viil, kos tä säänest siin talon kongi olõs saanu!

    Sa heldüs jah, ku nu pulma olli tulõman õkva pühäpäävä, sõs tulle noid pernaisi külh Tal'nast ja Tartost, heldekene, nuu olli kõik' peidmehe sugulasõ!
       
     Või heldüs, ku tuu sült' sai sõs kiimä pantus, sinnä tsiakartoli kiitmise tagapatta. Heldüs jah, pernaasõ lätsi aida mano midägi muud tegemä ja mul kästi süldi päält vatt är võtta, muido lüü viil pulmalisõ kõtust vallalõ!

    Oijeh, kaiõ, et taad sülti saa no vas't väega veidikene, panni sõs paar' pangikõist vett toolõ süldikesele viil mano, ku pernaasõ es näe. No sa heldüs külh, tä sai no nii paras pütel', pulmaliisil
    olle paras hää luitsaga võtta.

    Sa heldüs jah, meil taa Kusta ei püüsü kah puul'päävä üüse sukugi koton, mugu jõlk tan külä pääl pia hummukuni vällä.

    Omma iks nuu tütrigu kah, kes ei näe poissi aopääle kodo aia! Eelä hummokugi oll' tõnõ tulnu kodo, oll' tõnõ nii nälläne ollu, olõs vai soe nahka pandnu!
     
    Mul unõtu õdagu tuu põrsa pudrokõnõ küüki riioli pääle, no ollgi tõsõ säält tsõõrikust, kurivaim, kõik' sisse larp'nu! Mul põrssilõ hummugu midägi ette visada, et nuu uma pilli järgi jätäsi.

    Sa heldüs jah, olõs viil tuuga jäänü, a tuu pudõr nakas' Kustal jo kõtun püürdmä! Ja heldekene, Kustal kõtt vallalõ ku kuvvõkümne numbri niit'! Es saa sukugi sängün püüssü, mugu kemmergun istõgi.

    Sa heldekene, sõs mõtli, mis no saa, a sõs tulle miilde, et vaja õigõ pipard tampi. No tampsõ sõs tälle üte parra pordsu piinüs ja anni tälle pall'a viiga sisse tuu kärtsägä.

    Heldekene jah, tükü ao peräst olle nigu prunt' iin, taa olle õkva nigu tinutõt. Jumala abiga sai kõik' iks kõrda!

    Oi heldüs, nüüd naksi sukka juttu lapatama, kari vaja kodo aia, päiv om jo poolõn päävän!»
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kuul'meistre salarelv
     
    Taa lugu juhtu ligi 30 aastat tagasi, ku Võro liina kerigukuuli tull' 7. klassi üts' pois'kõnõ Mõnistõst.

    No oll' võhla olõmisõga, mugu kiusas' kõgõ vähämbit latsi! Nigu pässi, oll' vahetunni aol 1. klassi latsi man ja naas' naid õkvalt tsusk'ma. Avida es ütski oppajidõ jutt, ei hää ega kuri, kõik' oll' pois'kõsõlõ nigu hani sälgä vesi.

    A üts' algklassioppaja sai peräkõrd pois'kõsõst jaku. Ku tuu pois'kõnõ jäl väikuid latsi tuusõld', sis tä läts', kai pois'kõsõlõ otsa ja ütel' üte ainugõsõ sõna: «Ussõ!» Oppaja vinüt' ja rõhut' tuud sõnna, et tuu parõmbidõ mõossi.

    Pois'kõnõ hiitü ja kattõ klassist nigu tuul'. Vähämbit tä inämb kiusama es tükü.

    Tõsõ oppaja tulli kolleegi käest küsümä, et määne salarelv tuu oll', et halva pois'kõsõ nii häste paika pand'.

    Kuul'meistre naard' magusahe ja ütel': «Taa om Mõnistõ kandi kõnnõpruuk'. «Ussõ!» kammandõdas sääl pinnele, a ütski lats' taha-i pini olla!»
     
     
    Paraadil
     
    Vinne-aol oll' harilikult iks nii, et oktoobripühhi aigu astsõ paraadil kõgõ iin sõaväe orkestri.

    Kõrd passõ kats' miist uulidsanuka pääl rongikäüki. Üts' küsse peräkõrd tõsõ käest: «Kas tiiät, miä om ütist hanikar'al ja pillimiihil?» Tõnõ es tiiä midägi arvada.

    «Kae, mõlõmba astva üts'tõsõ perän rian ja ajava säänest hellü vällä, miä kõrva lukku lüü!» targut' edimäne miis'.
     
     
    Vahetuskaup
     
    Vanamiis' oll' edimäst kõrda Lindora laatu tulnu. Aiõ uma kõlladsõ mossõ tii viirde moro pääle ja möi pagaasnikust ubinit. Mano tulli tütrigu, mõlõmbil kassipoig puhun. «Õkvalt tarõ päält püütü, vahetami ubinidõ vasta!» aiõ tütär'latsõ pääle.

    «Nojah, hiiri om mul pall'o... A taa niru kassitükk' vas't püvväki-i hiiri!» taha-õs vanamiis' kaupa tetä. «A ubina püüdvä vai?» naari tütrigu vasta.
     
     
    «Papridõga» pini
     
     
    Lindora laaduh märke üts' mehekene, et vaia hindäle tast üts' kutsik kodo kaia.

    Õkvalt möigi naistõrahvas pinne, lastukorvi seest vahtsõ vällä kolm ilosat kutsikat. Pinimüüjä kitse: «Kaegõ ku hää pini, imä om näil kaukaaslanõ ja esä hundipini, papridõga ja puha!»

    «Papridõga?!» imeht' miis', «viimäte om viil joodik kah!» Naard' ja läts' edesi.
     
    Maas'ka Miili
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Kalaruug
     
    Võta 0,5 kg hõpõheiki (taa om sääne kala, minkal olõ-i pall'o luid). A või pruuvi ka tõisi kalluga tetä.

    Kalasöögi jaos lätt vaia viil 0,2 kg riisi, üts' suur' sipul' ja tsipakõnõ tomadipastat.

    Panõ riis' potti suulvette kiimä, sis panõ sinnä sisse sibulatükü ja kala. Panõ kõik' potiga ahju haudma.

    Ku süük' om piaaigu valmis, panõ manu kats'-kolm supiluitsat tomadipastat ja lasõ söögil viil kats'-kolm minutit ahun olla.
     
     
    Kuusõvaik rohos
     
    Hää haavarohi om kuusõvaik. Taad opas' mullõ vanaimä, ku viil lats' olli.

    Üts'kõrd hüpäs' saag' puu seest mullõ kätte ja tekkü sükäv haav. Algusõn mähkse haava niisama kinni, a ku haav nakas' vereväs minemä, lätsi mõtsa, võti kuusõ küllest vaiku ja panni säälsaman paksult haava pääle.

    Mõnõ päävä peräst oll' haav valgõ ja kasvi ilostõ kinni.

    Kruusamäe Maimu


    Inneskisel aol om kuusõvaiku tarvitõt nätsü asõmõl hambidõ puhastamisõs. Sääntsit vana ao inemiisi jüretüid vaigutükükesi om kor'at ka Soomõ muusõummõlõ - UL
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kui märdipäävä järv vallalõ,sis jüripäävä kah!

    Vanarahvas


     
       
     Uma Lehe sõbõr!