Nummõr' 190
Süküskuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kihlkunnasildi jõudsõ vanalõ Võromaalõ
  • Uudissõ
     
  • Karula kaart üten vana-ao juttõga
  •  
  • Mõnistõ pritsimiihil oll’ tsõõrik tähtpäiv
  •  
  • Põlvan peeti käsitüü- ja kunstipäävä.
  • Elo
     
  • Tsooru Savilöövin tetäs seto pottõ
  •  
  • Aasta oppaja es taha umal aol kuuli minnäki
  • Märgotus
     
  • Leeväst ja poodileeväst
  •  
  • Kiristaja Arvis: ku löüdse suukilpkunna, jäi eski süä saisma!
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
     
     
    Kiristaja Arvis: ku löüdse suukilpkunna, jäi eski süä saisma!
      
     
    Kiristaja Arvis om kimmäs, et löüd Võro- ja Setomaalt viil esieräliidsi asjo. 
      
    Põlva kihlkunnast peri muinasao uurja Kiristaja Arvis (44) om löüdnü vanalt Võro- ja Setomaalt hulga kivi- ja ravva-aost peri asjo ja välläkoolnus arvatu suukilpkunna. A hulga põnõvat om viil löüdmäldä. Hoia päkkä, et nuu ots vällä iks Arvis üten ammõdivelliga, mitte musta arkeoloogi, kiä lövvet varandusõ hõlma alt maaha möövä.

    Võromaa om joba muistidsõl aol üts kimmäs kant olnu?

    Ku kaia maa seest vällä tulnu vanno asjo perrä, sis või tõtõst tõmmada Lõunõhummogu-Eesti joonõga poolõs: Imäjõõ suust Valga liinani. Hummogu poolõ jääsi sis võrokõisi ja setodõ maa. Kõgõ inämb taht uurmist viil Otõpää kant – Otõpää ja Kanepi omma parhilla tihtsähe üteh – ja ka Võromaa õdaguviir olõ-i viil häste käeh. A tuu om külh kimmäs, et Vahtsõliina, Räpinä, Põlva ja Rõugõ kant om olnu vana kimmäs Võromaa. Liivakääpihe matminõ näütäs võrokõisi edevanõmbidõ elopaiga hummogupoolist otsa. Setomaa om arvada kah kunagi suurõmb olnu, 1000–1500 aastakka tagasi ümbre Pihkva järve. Aluliina (Alūksne) kant om kah olnu võrokiilne ala. Setodõ ja võrokõisi vahe olõ-i olnu muistidsõl aol suur.

    Kas tähtsämbä kotussõ omma parhilla säälsaman, ku tuhandõ aastaga iist?

    Jah: Võro om külh vahtsõnõ liin, a Kiräpää om olnu kõikaig keskus. Põlvah om Rosma liinamägi külh lähküh, a Põlva om olnu usulinõ vai kultuurilinõ keskus. Karulah ja Harglõh om säänesama lugu. Keskus om olnu sääl, koh om hää ellä, vesi ligi, süvvä, koh omma hää nurmõ ja kohe juuskva tii kokko.

    Mille poolõst om Võromaa esieräline kant?

    Iks kiil om edimäne asi. Kiil tegegi kultuuripiirkunna: miä sääl om ja mille om tõistmuudu. Keelest omma kinni kombõ ja usk. Kas om palotõt matus vai laibamatus olnu, ka tuu om tegeligult inemise mõtlõmisõh kinni. Võrokõsõ omma ütelt puult mõtsarahvas. A saa-i üteldä, et olõmi õnnõ mõtsah olnu. Iks ka põlluharija rahvas. Suurõmba kalamehe omma olnu Lämmä- ja Pihkva järve veereh.

    Mändse kõgõ huvitavamba as’a olõt löüdnü?

    Om hää miil, et löüdse kümmekund aastat tagasi kiviaigsõ Tamula tõsõ asulakotussõ ja Vagula asulakotussõ. Roosisaarõ lõunapuulsõ perve päält löüdsemi koldõkotussõ, noidõ mant tulõkivvi ja kvartsi, palanuisi luid, a mitte potikildõ. Sis oll’ selge, et lövvet elämisekotus om peri keskmidsest kiviaost, ku viil pottõ es tetä. Mitu tuhat aastakka vanõmb, ku tuu edimäne, miä teedä oll’. 7000 aastakka kimmähe, või olla inämb kah. Et tuu kimmäs tetä, olõssi vaia hüdsepruuvõ tetä. Ku hütsi om veidü, mass tuu nii 6000–9000 kruuni, ku päält saa grammi hütsi olõmah, sis saa 1500ga. Radiosüsinikuanalüüsiga ütlesi kiviao as’a vanussõ är 50–100 aasta täpsusõga! A muinsuskaitsõammõtil olõ-i tuus rahha.

    Mõtli, et ku om kiviao asulakotus Tamula veereh, Kääpäl, Kiräpääl, Villa küläh, sis piät näid viil olõma. Kävemi kiviao-uurja Kriiska Aivariga Vagula veereh Kodsosaarõ talo man, kost om vällä tulnu Eesti kõgõ suurõmb käkit varandus, millest om õnnõ suurõmb tsõõrik sõlg ja pronksist vahr alalõ hoitunu. Saigi künnet nurmõ päält löütüs tulõkivvi, kvartsi, palanuisi luid... Ka 5000–6000 aastat vanna kammkeraamikat. Põnnõv oll’ löüda kotussõpäälist pruugitut tulõkivvi – hariligult oll’ hääd tulõkivvi tuud Skandinaaviast, Valdaist ja Lõuna-Leedust.

    Eesti kõgõ vanõmb, keskmädse kiviao asulakotus om lövvet Pärnomaalt Sindi lähküst Pulli küläst:11 200 aastat vana. Vanõmba kiviao asjo olõ-i viil Eestist löütü, Lätist ja Pihkva kandist om. Ku meil näid om, sis Haani vai Otõpää mäki pääl. Kõgõ vanõmb, 9000–11 000 aastat vana Pulli-tüüpi noolõotsakõnõ om Võromaalt vällä tulnu Nõnovalt, kraavikaibmisõ aigu. Pall’o vanõmbit asjo ei saaki löüdä: ijä läts’ Lõuna-Eestist är 12–14 tuhat aastat tagasi, Põh’a-Eestist viil ildampa.

    Kiräpää kah vana kotus?

    Võhandu jõõ veereh om olnu kõva elämine nii kivi- ku pronksiaigu. Viikingiao (800–1050 a) hõpõvaranduisi om säält vällä tulnu õkvalt kats tükkü. Üts Kiräpäält jõõst, vana ülekäümise kotussõ päält, ja tõnõ Tamula veerest Võro liinast. Arvada om seoh kandih olnu kõva kaubatii ja inemise elämise kotus. Tuud perämäst olõ-i viil üles lövvet. A arvada es tetä jo Kiräpää liinamäke kah tühä kotussõ pääle, sääl pidi iks inne midägi olõma!

    Kon viil olli Võromaal kiviao inemise elämise kotussõ?

    Karula om põnnõv kant: Ähijärve ja Väherü viir. Viimätsil aastil om säält löütü neli-viis keskmädse kiviao elämisekotust ja ka noorõmba kiviao nüürkeraamikat om vällä tulnu. Sääl om viilahe – Koiva jõõst Väiku-Imäjõõni. Elämise kotus om olnu kimmähe ka Räpinä lähküh Võhandu vai Võu jõõ suu kandih. A kimmäst asulakotust olõ-i viil löütü. Võromaa kiviao asulakotussõ omma piaaigu uurmada. Tuujaos pidänü olõma projekt, inemiisi, rahha ja aigu.

    Harilik inemine arvas, et kõik tähtsämbä kotussõ omma joba Vinne aol üles lövvedü ja är uuridu, a tegeligult nii ei olõ?

    Vinne aol tetti kas hädäkaibmist, ku taheti midägi ehitä vai sis minti riigi tiidüsraha abiga mändsegi kotussõ pääle kaibma. Kaivõti näütüses liinamäke, a nal’alt es mindä tuust eski 50–100 meetrit kavvõmbalõ. A tsipa kavvõmbal või olla elämise- vai ohvrikotus, läte, kalmõ...

    Varandust olõt löüdnü?

    Mu jaos omma joba nuu tulõkivikillukõsõ kõgõ suurõmbas varandusõs. Ku viil midägi säänest lövvät, nigu ma löüdse Setomaalt – suukilpkunna –, sis jääs süä saisma ja näet tuud unõh kah viil! Ma olõ külh mõnõ hõpõmündi kaibmiisi aigu löüdnü, a nii ma joht ei käü ümbretsõõri nigu neo musta arkeoloogi, kiä varanduisi otsva. Tuu ei kõlba kohegi.

    Kas musta arkeoloogi omma hulga kotussit är tsurknu?

    Tuu om õkva suur hädä. Lapjujälgi om õgal puul nätä. Musta arkeoloogi pasva eski pääle, kohe peris arkeoloogi läävä, tulõva üüse ja kaibva varandusõ vällä. Kaibmisõs pidänü olõma eräle luba ja perän pidänü arvo andma, kuis kaibminõ läts’.

    90 protsõnti kõgõst, mis löüdäs, müvväs salahuisi maaha, suur jago vällämaalõ. Piiri takah, Irboska, Petseri ümbre omma kõik muistidsõ läbi kaivõdu. Läät Petserihe turgu, tiiät inemiisi, sis üteldäs: läämi, mis tahat, tuud võtami! Nii häös tiidmine umast aoluust. Arkeoloogõ jaos om tuu õkvalt ikulugu.

    Mille inemise vana maja ahost varandust otsva?

    Ütel juhul saast lövvätki mõisaaida vai kõrtsi saina seest vai korsnajalast tsaarihõpõt-kulda, vanõmbat rahha väega ei löüdä. Ku üts om koskilt saanu midägi, lätt jutt ümbretsõõri lakja ja tõsõ läävä kah pruuvma. Peris vanal aol matõti varandus pindre sisse, et pääle surma olõssi hää võtta. Vai sis tiidse peremiis, kon varandus om, a ku peremiis maaha lüüdi, sis varandus sinnä jäigi.

    Midä võissi teedä, ku om kokkoputmist vanno asjoga?

    Ku uma nurmõ päält kivikirvõkõsõ vai hobõsõraudsõlõ lövvät, sis võisi löüdmise kotussõ är märki, muinsusakaitsõinspektri vai arkeoloogi vällä kutsu. Säädüse perrä om kõik tuu riigi uma, a seoilmaaigu või tuu as’akõsõ ka hindäle hoita. Asi pandas täpsehe kirja, pildistedäs ja joonistõdas üles. Om ka löüdmisraha, hõpõvarandusõ iist omma suurõ summa vällä mastu.

    Kost peri olõt?

    Põlva kihlkunna keskpaigast: imä puult Aleksandri valla Koiola küläst ja esä puult Vana-Koiola mõisa Naruski küläst, viis-kuus kilomiitret om vaiht.

    Sul om kats kuulsat Võro Kreutzwaldi-kooli klassivelle: Ruusamäe Rainis ja Sõerdi Aivar. Kuis läbi saati?

    Ruusamäe Rainis om mu kõgõ vanõmba tütre ristiesä, Sõerdi Aivariga olõ kah kõgõ trehvänü. Vaihõpääl oll’ kursusõveli Padari Ivari. Tuu oll’ iks kõva aastakäük, 1965. sündünü!

    Ütle üts illos võrokiilne sõna.

    Olõ pidänü vällä mõtlõma mitmõ võrokiilse sõna muinastiidüse kotsilõ. «Rahvidõringihulkmisõaig» (‚rahvasterännuaeg’ – UL) om peris hää sõna olnu (naard).

    Küsse Harju Ülle
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!