Nummõr' 190
Süküskuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kihlkunnasildi jõudsõ vanalõ Võromaalõ
  • Uudissõ
     
  • Karula kaart üten vana-ao juttõga
  •  
  • Mõnistõ pritsimiihil oll’ tsõõrik tähtpäiv
  •  
  • Põlvan peeti käsitüü- ja kunstipäävä.
  • Elo
     
  • Tsooru Savilöövin tetäs seto pottõ
  •  
  • Aasta oppaja es taha umal aol kuuli minnäki
  • Märgotus
     
  • Leeväst ja poodileeväst
  •  
  • Kiristaja Arvis: ku löüdse suukilpkunna, jäi eski süä saisma!
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
     
     
    Tsooru Savilöövin tetäs seto pottõ
     
    Peedosaarõ Kaisa
          
     
     
     
    Tautsi Toomas tege pottõ Setomaa talost löütü vannu pottõ perä. Tsooru potitehassõ setopoti... ...ja lillipoti. 
          
    Ku Tsooru savitüüstüs mõnõ aastaga iist pankrotti läts’ ja võlausaldaja kogo krempli müüki pand’, sis jäivä seo pääle pidämä pääliina paari Tautsi Kristina (35) ja Toomassõ (37) silmä. Nä märgoti pikält, a timahava käve raha vällä ja potitehas oll’ näide.

    Parhilla käü potitego tävve huuga, edimädse laada omma joba pottõga läbi käütü.
    A et Tautsõl tuu potitüüstüs ülepää ostõtus sai, tuud tougas’ takast paari aasta tagonõ esieräline juhtuminõ.

    Kristina ja Toomas olli sügüse Setomaal seenen. Kesk seenemõtsa jäi näile silmä üts maahajätet tarõkõnõ.

    «Ma härgüti Toomast takast, et läämi iks sisse kah, ja säält löüdsemi ütstõsõ seen kats savikaussi,» seletäs Kristina. «Võtsõmi kausi kodo üten ja noist saiva setopottõ näüdüsse, mändsit mi parhilla teemi.»

    Kristina ja Toomas opva hoolõga ka võro kiilt, et mi kandi rahvaga parõmbidõ jutu pääle saia.

    Toomas kõnõlõs, et Võro- ja Setomaaga köütvä näide peret pääle potitehassõ viil tüü Luhamaa kandin, minkal tulõ silm pääl hoita. Tihtsä külälise oldas ka sõbra man Haanin.

    A suvõl sai pääliina poisist Toomassõst Laada-Seto: tä ai seto rõiva sälgä, pand’ vankri põhku täüs, põhu sisse poti ja möi näid niimuudu laatu pääl. «No võrokõisi meelest olõ ma no potiseto valmis,» muhelõs Toomas.

    Toomassõl siski Setomaal juuri olõ-i, a timä kaasal Kristinal külh. Naasõ esä suguvõsa om Petseri lähküst.

    Pottõ mano saa «glasuuri» mekki

    «Ku suvõl pottõga laatu pääl kävemi, sis teimi iks «kvaliteedikontrolli» kah,» seletäs Toomas vigurilidse helüga. «Valõmi poti sisse «glasuuri». Setomaal oll’ häste teedä, miä tuu «glasuur» om, a liinainemise ütli, et mekk kuigi väega hans’a muudu.»

    Pääle timahavast Seto kuningriigi päivä möivä Toomassõ-Kristina tüükaaslasõ Tsooru setopottõ Tal’na lähkül laada pääl. Mitmõ inemise tulli mano ja küsse, et kas täämbä «glasuuripruuvmist» ei olõki? «A «glasuuri» annõtas õnnõ Setomaa piire seen,» ütles Kristina kimmäle.

    Pottõ tegemine om paras kunst. Mõtli inne, et no miä tuu iks om – panõt ütest otsast savi sisse ja poti mugu tulõva tõsõst otsast vällä! A ei, massina- ja käsitüü piät pottõ tegemise man umavaihõl häste läbi käümä.

    Potitego käü Tsoorun katõ kõrra pääl. Edimädse kõrra pääl segätäs suurõ massina seen savi är ja tetäs seost parra kuubi. Nuu pandas käro pääle ja sõidutõdas liftiga tõsõ kõrra pääle. Sääl pandas egä kuubikõnõ eräle pressi ala, massin vaotas kats vormi puult kokko ja vällä tulõ illos pott. Edesi vaotõdas egäle potilõ pääle OÜ Estonian Pottery märk.

    Poti kuiosõ suurõn saalin nikani ku nä saa peris glasuuriga üle võõbada ja ahjo aia. «Edimädse ahokütmisega juhtu meil ka väiku õnnõtus: pandsõmi poti ahjo ja kõrraga käve suur pauk,» seletäs Toomas. «Aho tagomanõ sain sattõ kokko. Ahjo es saa inne vallalõ kah võtta, ku seo maaha jahtunu oll’. Päält tuud võtsõmi säält vällä lopõrgusõ ja sulanu poti.»

    A hää ärinutiga Kristina võtt’ mõnõ seost ahotävvest peri lopõrgudsõ poti laatu üten ja möi maaha kah. Järgmädse laada pääl tulli inemise näide mano ja küsse, et kas noid lopõrguisi pottõ inämb saia ei olõ.

    Aino – potitehassõ väärt lukk

    Väega suurõs varandusõs om Kristina ja Toomassõ jaos potitehassõ huunidõ hoitja ja näide oppaja Sarapu Aino (68). «Ku Ainot olnu es, es mõistnu mi tan midägi tetä,» kitt Toomas. Teno Ainolõ es kanna pikänäpumehe tehassõ varra pankroti aigu lakja. «Eks pruuvman iks om käütü,» kõnõlõs Aino. «Esieränis om himostõt taad rauda, mis välän om. Üte õdagu saatsõ võõra minemä, järgmäne õdak olli naasama inemise tagasi.»

    Aino kitt potitehassõ vahtsit peremiihi vasta: «Nä omma kõgõ tõsitsõmba tegijä ja saman ka väega torõda inemise,» ütles tä.

    Toomas ja Kristina tegevä savipottõ parhilla väega pall’o esi. Toomassõ meelest piät kõgõpäält esi meistris saama, sis võit tõsõ tüüle võtta. Tsoorun käävä nä egä nätäl, mõnikõrd eski kats kõrda nädälin.

    Kas sääne sõitlõminõ rahakoti pääle ei nakka? «No ma osta-i timahava hindäle vahtsõt jahipüssä ja naanõ saa-i vahtsõt kasukat,» ütles Toomas. Timä helü om seokõrd peris tõsinõ, a tegeligult tekk’ tä seo kotussõ pääl iks nall’a.

    Kristina ütles mano, et näide meelest om Tsooru potitehas tuud väärt, et taa jäl elolõ herätä, tuuperäst omma nä nõun seo pääle kulutama. «Tüü tulõmi omma joba üte kuuga nätä, piä-i uutma aastat 2016,» kitt Toomas.

    Peris pall’oviisi taha-i Tautsi Tsoorun pottõ tegemä naada. «No mi olõmi taa üle vaiõlnu, a ma taha jäiä kimmäle käsitüü pääle, seo om naidõ pottõ man mu meelest kõgõ ilosamb,» ütles Kristina. Tõnõ kimmäs asi om tuu, et näide pottõ naada-i müümä ütengi suurõn ketipoodin.

    Inemiisile näide valik ja poti miildüse. «Laada pääl om pall’odõl suur ärtundmisrõõm: mõni hoit potti käen ja ütles, et vot seo om sääne pott, nigu oll’ ka mu vanaimäl,» seletäs Kristina.

    Järgmädsel suvõl om Toomassõl-Kristinal plaanin naada pääle vähälige pottõ müügis tegemä ka suuri tainakaussõ.
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!