Nummõr' 63
Märdikuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Susi lambakarjan!
  •  
  • Kodolugu kaasi vaihõl
  •  
  • Maalõ tulõ ravvalda aig
  •  
  • Seokõrd sis Poola nimi?!
  • Elo
     
  • Märdisandele uss' vallalõ!
  •  
  • Tsuugõ mõistõtas viil tetä
  •  
  • Muudsa as'a vannu rõivakirju perrä
  • Märgotus
     
  • Browni Kara: Võromaa koolin om tähtsä kõik' kaugõ ja võõras
  •  
  • Suurõ perre elost
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Suurõ perre elost
     
    Latsirikka imä kõnõlõsõ ütiskunnan vähä üten
      
     
    Piho Anni, katsa latsõ imä 
     
    Ildaaigu imeht' üts' Tal'na noorik: «Sul om katõsa last ja kõik' ütekaupa tulnu?» Nojaa, tä arvas', et kats' om jo kangõlastegu. Aig om muutunu.

    Latsirikka imä kõnõlõsõ ütiskunnan vähä üten ja tuul om mitu põhjust. Taa kõgõ tavalisõmp asi om, et ku sa olõt imä ja iks kõgõ ummi latsiga kõnõlõt, sis inämbät sa lihtsähe ei jõvva. Muidoki hingäs kuklahe ka taa kõgõ ilma ülerahvastuminõ, tiidmine, et sa olt hulga latsiga tuud hätä suurõndanu.

    Pääle tuu omma viil naa vahtsõ trendi: «Lemmikloom lapse asemel?» (Eesti Naine 4/03). Taa viimädse pääle läts' mul süä kur'as. Mul olõssi külh häbü, ku mu imä mullõ tunnistasi, et tä inne mu murõtsõmist har'ot' ligemädse iist hoolitsõmist kassõ ja pinne pääl! Umilõ latsilõ ütle kah, et naaku-i latsõ asõmal eläjit pidämä! Ma avida naa latsõlatsõ üles kasvata.

    Inämbjago suuri perri immist tiid, et pall'odõ latsiga saat kaala küländ pall'o vaiva.

    Tõsõ kandi päält om suur' pere väega ökonuumnõ elokooslus. Hulgakõistõ eletäs kuun, õgal hingel olõ-i umaette tarrõ. Pois'kõisil om üts', tütrikel tõnõ, esäl-imäl uma ja ülejäänü ruumi ütitselt pruuki. Ei tiiä, kas või kõnõlda, et meil om ütsä inemise pääle üts' kraanikauss' ja WC-pott'. Ma kuuli kunagi, et ku noorõ sõduri sõaväen ei saa hummogu kõrraga mõskõ, sis om tuu õkva ahistaminõ!

    Perren aja üts' raadio, telek, külmäkapp' vai muu sääne massin as'a är. Rõivit ja jalgapannussit saa üts'tõsõlõ edesi anda, ku õkvalt purus ei olõ kannõt. Süüki tetäs üte pliidi pääl ja om üts' süük' kõigilõ. Õnnõ kõigil piät kõtt täüs saama. Ku kiäki arvas, et no mis taa lats' iks süü, sis ma või kimmäle üldä, et kasuja pois'kõnõ, ku ta viil opis, liigus ja sporti tege, süü inämb, ku istva eloviisiga täüskasunu.

    Ökonoomsust om pall'o, a tüüd iks jakkus perreimäle. Ma tiiä, mis tunnõ om, ku jaks otsa saa. Ku nii juhtus mõnõl tõsõl eloalal, sis lihtsähe jätetäs asi katski vai puhatas. A latsilõ ei ütle, et ma vahepääl ei olõ ti imä! Proovit iks ja saatki kostki joudu vai mõni hää avitas.

    A iks om nii, et midä inämb latsi, tuud väsünümb imä. Eks vanastõ jäi iks hulga latsi vaesõslatsõs kah. Üts' mi tuntumb jooga ütel' mullõ: «Latsõ ilmatuuminõ võtt imält väega pall'o energiät, niisamatõ imetämine, esiki rahustaminõ ja kallistaminõ.» Käskse hinnäst hoita.

    Perrest käü hulga latsi põhikoolin. No koolistressi piät kah mõistma latsil maaha võtta. Ülepaisutõt kooliprogrammiga omma hädän nii oppaja ku latsõ. Ma uursõ uma haridusosakunna juhatajalt, miä om noidõ perädüide programmõ kasvatuslik iismärk. Tä vastas', et ei kuurma umma kabinetti iismärkega, kaegu ma Internetist. Ma panni talle mõnõ uma latsi tüüvihu lavva pääle ja paki vällä, et äkki omma naa meelenpidämise arõndamisõs.

    Kõnõli haridusõst ka mi maasekretäriga. Lõpus küsse tä: «Mida toodab (s.t määnest väärtüst luu) üks paljulapseline ema?» Ma vastassi, et inemist luu. A kost tä tuud pidi tiidmä? Maasekretäril om jo tõnõ roll' ja korgõmp juriidilinõ haridus.

    Kuis panga pall'olatsõliisi immi võtva? Mõni toetas rahalidsõlt (kooliaasta algusõs näütüses). Tõnõ pank kuts su latsõ ummis klientes.

    Kuis eräkunna suhtusõ? Tan om väega lihtsä reegli: latsi päält helle ei saa! Üts' pere (pens'onäärest vanapaar') tähendäs kattõ inemist ja kattõ hellü. Tõnõ pere (esä, imä, 7 alaiälist last) 9 inemist, a õnnõ kats' hellü!

    Mis ma arva tuust imäpalgast 7 ja inämbä latsõ imäle, millest põrõhõlla pall'o kõnõldas? Arva, et latsi kasvataminõ om tüü ja ka väärtüisi luuminõ Eesti ütiskunnalõ. A ku imä ei tii umma tüüd ja tä latsõ kasussõ latsikodon vai kasuperren, sis ei piä tä ka palka saama.

     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kui märdipäävä järv vallalõ,sis jüripäävä kah!

    Vanarahvas


     
       
     Uma Lehe sõbõr!