Nummõr' 190
Süküskuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kihlkunnasildi jõudsõ vanalõ Võromaalõ
  • Uudissõ
     
  • Karula kaart üten vana-ao juttõga
  •  
  • Mõnistõ pritsimiihil oll’ tsõõrik tähtpäiv
  •  
  • Põlvan peeti käsitüü- ja kunstipäävä.
  • Elo
     
  • Tsooru Savilöövin tetäs seto pottõ
  •  
  • Aasta oppaja es taha umal aol kuuli minnäki
  • Märgotus
     
  • Leeväst ja poodileeväst
  •  
  • Kiristaja Arvis: ku löüdse suukilpkunna, jäi eski süä saisma!
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
     
     
    Mõnistõ pritsimiihil oll’ tsõõrik tähtpäiv
     
    Harju Ülle
      
     
    Inneskidse pritsimehe Henningä Vello meelest om parhilla tulõkistutamisõ-värk iks parõmbidõ kõrraldõt ku Vinne aol. 
      
    Timahavva sai 80 aastat Mõnistõ vabatahtlikkõ tulõtõrjõ seldsi luumisõst. 12. süküskuu pääväl sai inneskidse pritsimehe tuul puhul Mõnistõn kokko ja kõnõli tuust, kuis umal aol tuld kistutõdi.

    Vinne-aigu pidi priitahtligu pritsimehe ammõtit ka põlinõ Mõnistõ miis, inneskine autojuht Henningä Vello (67), tuud joba peris poiskõsõst pääst.

    Vello selet’, et olõ õs Vinne-aigu nii, et pästjä olli üüpäiv läbi valvõn ja minot pääle välläkutsõt sõit’ massin vällä. «Helistedi, sis joosit tüü mant massina manu, uutsõt, kuna mehe kokku saiõ:ütsindä es olõ mõtõt vällä sõita. Nii läts’ hulga aigu är,» kõnõl’ tä. Tuu aoga jõudsõ nii mõnigi maja maaha palla.

    Ku seo ilma aigu tulõ pästjil hulga kullu kistuta, sis Vinne-aol es olõ kulupalamiisi pia sukugi. «Sis niideti kõik kraaviperve kah puhtas, es olõki midägi paluta,» om Vellol meelen. Tuu iist lätsi lauda sakõstõ palama. «Lamp läts’ ümbre, pand’ haina palama:jälki laut läts’,» kõnõl’ Vello.

    Vellol om meelen tuu, kuis 1980. aastil palli Saru lavvavabrik. Oll’ kõva palaminõ, kõik palli maaha ja lavvatehas tull’ vahtsõst üles ehitä. Vällän oll’ kuus-säidse massinat ja pritsimehe kistudi vabrikut kats-kolm päivä. Panti joba tulõlõ piir pääle, a saepuru jäi iks hõõguma ja pia lei tulõ jälki üles.

    Viil om Vellol meelen, kuis 1970. aastil palli Mõnistõn kolm maia kõrrast är: naabri lätsi ütte maia kistutama, läpe es hindä maia inne kaia, ku joba tuli katussõst vällän oll’.

    Ku Vello pritsimiis oll’, sis olli pritsimiihi rõiva ja kiivri külh kah olõman, a noid pruugiti õnnõ võistluisi aigu. Pritsimehe olli rõivin nii, kuis trehvsi olõma, sakõst sõidõti tuld kistutama õnnõ hammõ pääl. «Tuud erirõivast es taha kiäki sälgä panda, tuu oll’ väega rassõ, saisõ esi pistü ja ku tuu sällän oll’, sis naas’ väega kuum,» selet’ Vello.

    Mõnistõ kandin oll’ sakõstõ hädä viiga: suvõl kuivi soodi är ja ku tulõtõrjõautol viipaak tühäs sai, olõ-õs kostki vett võtta. Tull’ kavvõdõ vii perrä sõita ja tuu ao seen sai kah’otuli jäl huu sisse.

    Ku edimädse Eesti vabariigi aigu peeti priitahtligõst pritsimiihist väega luku, sis Vinne-aigu läts’ asi tõsõs. Või-olla tuuperäst, et priitahtligu pritsimehe es olõ inämb väega priitahtligu: iks kästi, et olõt ja kõik. Ka laulukuuri ja muud seldsiello es olõ pritsimiihil sis inämb. «No pääle võistluisi kütsemi sanna, võtsõmi kuun päält sanna paar õlut,» ütles Vello.

    Seo ilma aigu om Vello meelest tulõkistutamisõ-värk iks parõmbidõ kõrraldõt. Massina omma kah nii hääs är lännü, et Mõnistõ pritsimiihi pidol es julgu Vello naid esiki puttu. «Mu aigu tull’ iks kangõ kisku, nüüt õnnõ nuppõ vaota,» ütles tä. «Ja kipõlt iks tulõva kah – mul läts’ kuivus palama, väega kipõlt olli poisi kohal!»

    Om olnu kuulda juttõ, et vahtsõst aastast tahetas Pästeammõdi Mõnistõ komando kinni panda. Ku Mõnistõ kandi inemise piät tulõtõrjõt Võro liinast uutma, miä sõit paiga pääle arvada tunn aigu, olõ-i sakõstõ inämb midägi pästä.

    «40 vai neli kilumiitret, tuu om suur vahe,» ütel’ ka Vello. «Mõnistõ poisi sõitva jo Valga maakunda ja muialõ kah appi, näid lätt vaia.» A ku nii tõtõst tetäs, või-olla tulõ sis priitahtlikkõ pritsimiihi aig jälki tagasi.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!