| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Taksoroolin nall’a nabani | | | | Valpri Liina |
| | | | | | Inneskidse Võru autobaasi taksojuhi seo suvi Jaanimäel | | | | |
Inneskidse Võru taksojuhi Kallastu Ants (72), Nurmeotsa Aleks (65) ja Vähi Olev (57) muhelese mõnusahe, ku tulõtasõ miilde taksojuhtõ ello Vinne aol. Ants ja Aleks sõidi taksot 22 aastat, Olevil tull’ tüüaastit taksoroolin 12.
«Ku tulli, olli neläkümne kolmas taksojuht. Taksosit oll’ baasil tuuaig 34,» ütles miihist kõgõ jutukamb Aleks. Parhilla om Aleks bussijuht firman Sebe. Timä üten Kriibi Endliga olli viimädse, kiä riigitaksot sõidi. Tüü sai otsa 1995. aastal.
Oll’ miihi, oll’ massinit. Siski, suurõ miihikar’a seen oll’ ka üts naistõrahvas: tsärre olõmisõga Kõivu Helle. Päämidse sõidu tulli tetä iks Võrumaa piiren. Veeti lakja posti Võrru ja perän ka Põlva postkontorihe. Käüti sõitman riigipanga huvvõn.
Üütsõõriga tull’ autobaasi bussijuhi kodo sõiduta.
Kuis kundõ är kattõ
Miihi näo kiskva naarulõ, ku taksoroolin ette tulnuid juhtumiisi miilde tulõtama nakkasõ.
Kallastu Ants kõnõlõs, kuis tä kundõ är kaot’. Meesterahvas pallõlnu täl sõita Petseri uulitsalõ raadioremondi tüükotta ja säält edesi bussijaama.
Miis tulnu tüükuast aparaadiga vällä, säädnü tollõ istmõ pääle ja löönu ussõ plaksuga kinni. Antsul käük sisse ja kipõlt bussijaama poolõ minema. Inne bussijaama küsünü tä viisakalõ, kon kundõ maaha panda. Suur oll’ hiitümine, ku näkk’, et raadio umanikku es olõki takson... Mis muud ku ots ümbre ja vahtsõst Petseri uulitsalõ! Miis olnugi sääl, ütelnü õnnõ: «Jummal tennädü, et ma Mõnistõt es nimma!»
Aleksil om kah üts rublaaignõ lühkü sõit meelen. «Kundõ tahtsõ Lompkalõ minnä.
Oll’ talvinõ pühäpäävä õdagupuul. Päiv paistu silmä. Raadiost tull’ illos lugu. Naksi kõva helüga üten laulma. Oll’ sääne tunnõ, et sõida ütsindä joba Võru poolõ. Tii oll’ ijätünü, takso taguminõ puul naas’ vibama. Kundõ, kiä oll’ vinläne, ütel’ uman keelen, et pand ruubli mano, võtku ma kibõhust maaha. Taksomiitre näüdäs’ 1 ruubli 14 kopkast. Miis and’ kolmõka: lubat ruubli ja tõõsõ viil. «A eto za pesnju, ütel’ esi,» muhelõs Aleks kõnõldõn.
Antsul om häste meelen üts sõit, ku täl tull’ ao perrä gaasianalüüsatoridõ tehasõ raamadupidäjä viiä Moskva taadõ rahaülekannõt tegemä. Mängun olli tehasõ ülembide preemiä. Asi sai kõrda, ülekandõ tegemise pääle kullu viistõist minutit.
«Söömän kävemi paikligun restoraanin. Kissel, kapstasalat ja morss – kokku 43 kopkast. Muud sääl es olõki. Ja tuu oll’ restoraan,» rõhk Ants perämädse sõna pääle.
Võru kiil Gruusia piiri pääl
Taksojuht pidi arvu saama kolmõst keelest: nuu olli eesti, vinne ja võru kiil.
Tuud perämäst läts’ vaia päämiselt sis, ku maainemiisiga läbikäümist oll’. Tan olõs paras kotus är trükki Kasaritsa mehe Vähi Olevi elutarkus: «Võru kiil om selge sis, ku mõistat kolmõ kotusõpäälist kiilt: Võru, Kasaritsa ja Haani!»
Antsul, kiä om Pärnumaa miis, kukki jo päält neläkümne aasta Võrumaal elänu, oll’ kõgõ keerulidsõmb. Tä tunnistas, et suuri müüdäkõnõlõmiisi ette es tulõ, kukki tä esi kõnõlõs iks eesti keelen. Seon kirätükün olõmi Antsu jutu võru kiilde ümbre pandnu.
Ütskõrd jäi Ants jänni, ku kundõlõ arvõ and’. «Oh herrä, mis tasost kõnõlda, pääasi, et veetüs sai,» oll’ tuu ülnü. Mis kuradi asi tuu «veetüs» om, jäi Antsul kripõldama, a küssü es tihka. «Koton noorigu käest küsse, tuu tõlksõ är,» seletäs Ants.
Kõgõ uhkõmb lugu võru keelega om Aleksil. «Vinne ao lõpun telse nuur ärimiis takso. Kolmõ nädäliga sõidimi läbi 12 500 kilumiitret,» kõnõlõs tä. «Suur tsõõr sai Vinnemaalõ ümbre tettüs, Kaukaasiani vällä. Sõidimi Tsahkna Velloga, kiä om nüüt jo igävikku lännü. Aig oll’ rahutu, egäle poolõ es päse. Abhaasiahe minnä es soovitõda, a kävemi iks är. Gruusia piiri pääl kutsuti meid GAI (vinne keeli riiklik autoinspektsioon – V. L.) putkahe. Mi vasta tundsõ huvvi ülemb: «Eesti takso, kuimuudu siiä sai?» Ütlimi, et telliti, meil om komandeering. «Ku ti olõti Võrust, sis piäti võru kiilt kah mõistma!» põrot’ ülemb. A millen küsümüs! Ja Vello naas’ki võru kiilt kõnõlõma. Liiklusõ ülembüse nägo hiilas’: timä vanaesä oll’ Kanepi takast peri!
Papridõ kontrollist es olõ inämb juttugi.»
Lõpmalda illos aig!
«Tuul aol oll’ taksojuhi elu julgõmb. A sõita sai kõvva, kõgõ rohkõmb riidi ja puulpäävä. Vana-aasta õdagu panti tüüle vanapoisi,» kõnõlõs Ants.«Kõgõ rohkõmb sõidõti, ku oll’ nõuka-ao perämäne ots.»
Tä ütles viil, et taksoga sõitja olli hariligult ausa inemise.
Pikki aastidõ seen sai tä õnnõ üts kõrd kundõ käest pettä: jätt’ masmalda.
Sõidukilomiitre hind oll’ 20 kopkast. Taksoga tull’ tõnõkõrd odavamb ku bussiga, ku kavvõlõ es olõ sõita ja suurõmb kamp pääl.
A sis tull’ vahtsõnõ aig ja elu. Kapitalism, nigu ütel’ Aleks. Platsi pääle kõrvalõ tulli erätakso.
Jutuajajidõ helün om kuraasi, ku jutt jõud erätaksondusõni. «Mi ollimi näil kõik aig jalun,» ütlese inneskidse riigitaksojuhi. Naksi pääle kuundamisõ, nika ku ütel hääl pääväl oll’ näide ammõt aoluus saanu...
«22 aastat Võrumaad piten sõita. Peret süütä, latsi koolita. Seo om huvitav kogõmus,» löüd Kallastu Ants. Tä ei jõvva är kittä Võrumaa luudusõ illu egäl aastaaol.
«Lõpmalda illos aig,» kitvä Aleks ja Olev takast.
2000. aastast pääle omma umaaigsõ Võru autobaasi taksojuhi egä suvi kokku saanu.
Timahavanõ kokkusaaminõ oll’ Kallastu Antsu man Jaanimäel. Taa oll’ Antsul ja timä tõõsõlpoolõl Mail viies kõrd uman turismitalon ammõdikaaslaisi vasta võtta.
| | |
|
|
|
