Nummõr' 188
Põimukuu 25. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Perimüslaagri Kaika Laine häie suuvõga
  • Uudissõ
     
  • Kanni suguselts käve uma edeesä kannu pääl
  •  
  • Torm tekk’ kurja
  •  
  • Võrokiilne tiimassin oll’ väega popp
  • Elo
     
  • Maakivioppus ökofestivalil
  •  
  • Noorõ tandsõva hinnäst Jõksi järve veeren maalõ
  •  
  • Kolm kuldaväärt kodopaigaraamatut
  •  
  • Üts küsümüs
  • Märgotus
     
  • Liivati Lola: taha tulla õnnõ Võromaalõ, ei muialõ!
  •  
  • Giiditüü ja kodouurminõ and pall’o hääd väke
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
    Kira
     
    Kuis mu avvustaja autuga ujja läts’
     
    Ehte Elbe
     
     
    Tuu juhtu üts 43 aastat tagasi. Elli Valgamaal Väherü külän. Oll’ kuum suvõpäiv. Sõidi hummogu bussiga Lüllemäele, tagasi olõs bussiga saanu viil õdagu poolõ. Ei olõki mul meelen, mis ma sääl käve. Poodi man saisi Väherü tiimeistre Maks ja autu kah. Autu oll’ Valgast tiitüüle tulnu.

    Tiimeistret ma tundsõ, lätsi küsse, et kas massin lätt pia Väherüde tagasi. Maks ütel’, et ku autujuhi hindä poolõ kortõridõ võtat, sis saat külh tagasi, ooda veidü tan. Pia tull’ sohvri ja naksimi sis sõitma.

    Timä ütel’, et om Kalju ja ma ütli kah uma õigõ nime Elbe. Saimi Väherüde raudtii viirde, sääl tahtsõ maaha astu, a Kalju es lasõ minnu autust vällä, et taht mu õkva kodo viiä. Mu kodo oll’ vast 150 miitret raudtiist.

    Ma jäl tuud es taha, et tä saa teedä, kon ma elä. Ütli külh, et ma olõ-i vaba, a Kalju es usu, Maks ei ollõv tuu kotsilõ midägi ütelnü. Sis tull’ mul hää mõtõ ja ma ütli, et autuga ei saaki mu maja manu, et ma piä raudtiid piten minemä.

    Katõ kilumeetri takan raudtii ligi mõtsa seen oll’ talukotus, sääl elli üts tüdrik Hilda, must kümme aastat vanõmb. Juhati sohvrilõ tuu mõtsatii, esi naksi raudtiid piten minemä. Ütli tälle viil, et üle uja autuga ei saa, sild om mädä. Jupi ao peräst kääni kodo tagasi, ku autu oll’ jo silmist lännü.

    Päävä pääle läts’ mul kõik tuu asi meelest är. Õdagu, ku poodin olli, tull’ tiimeistre naanõ ja imeht’, et mis sa Elbe tan olõt, sullõ läts’ peigmiis autuga, ollõv õkva ütelnü, et lätt Elbe poolõ. Ma sis joosi raudtii ülesõidu vahi käest küsümä, et kohes tuu autu sõitsõ, tä ütel’, et mõtsa. Ma es julgu kodo minnä, oodimi sis vahiga putkan, kuna autu tagasi tulõ. Kül tä joba teedä saa, kon ma elä. A autut es tulõki. Lätsi iks kodo, a tarrõ es julgu minna, et viimäte tä tulõ iks mu poolõ.

    Tõnõ päiv kuuli naabri käest (timä oll’ kraanajuht), mis oll’ juhtunu. Kalju oll’gi autuga ahtakõist mõtsatiid piten sõitnu, saanu silla manu ja kaenu, et majani viil hulga maad. Sõitsõ tuu määnü silla pääle ja sattõ kõgõ autuga ujja. Taluperemehe poig oll’ kah mõnikõrd autuga kodo käünü, a tuu jätt’ massina inne silda häste ujaperve pääle. Kalju tuud kotust tähele es panõ ja nii oll’gi sõit ujan lõppõnu.

    Läts’ sis autujuht jalaga tagasi küllä api otsma. Sai kraanaautu massinat vällä nõstma, a ruumi oll’ sääl mõtsa vahel veidü, sis tull’ massin tõsõlõ poolõ perve pääle nõsta. Kõgõ tuu mürrämise pääle tull’ mõtsatalust peremiis Saamu asja kaema ja timä es saa jäl arvu, midä tuu autu sinnä ülepää sõitsõ. Autu oll’ tõsõl puul ujja ja sild oll’ purus.

    Autujuht, peremiis ja kraanajuht naksiva vahtsõt silda tegemä, et autu tagasi tii pääle saia. Tüü käügin seletänü sis Kalju kraanajuhilõ, et timä tund Elbet jo varatsõmbast aost (näh, võlssõ!) ja tahtsõ Elbele küllä minnä. Kraanajuht jäl selet’ vasta, et Elbe om hoobis timä naabri ja tan mõtsatalon eläs Hilda nimeline perretütrik.

    Sild tetti valmis, autu pässi tagasi. Peremehel sai kah hää miil, et nüüt saa, ku vaia, timä poig uma massinaga peris tarõ manu sõita. A tõnõ õdak tulliva Kalju Maksiga mu poolõ seletüst nõudma, et mille ma niiviisi Kaljut peti. Ma sis ütli iks tuud, midä innegi, et ma inämb vaba ei olõ ja peigmiis pidi ka õdagu mu poolõ tulõma. Kae, ku olõs taa jandali pääle viil vanastütrigus jäänü! Kalju mõista es mu jutu pääle muud ku süüdist’ sis Maksi, et mille tuu õigust es kõnõlõ.

    Perän näimi viil mitu kõrda tõnõ tõist rongi pääl, Kalju sõitsõ Antsladõ, ma Võrru.

    Lugu om tõtõst juhtunu, nime ja kotusõ omma kõik õigõ.

     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Jahimehejutu hallõ lõpp
     
    Võro üten asutusõn ai naasõ lõunavaheaol juttu. Kõgõ lämmämbält lätsi kullõjilõ pääle esieräligu luu. Ütskõrd tull’ jutus miihi jahinkäük.

    Kamp ülembit olli mõtskunda teedä andnu: nä tulõva jahti, et kahru laskõ.

    Mõtsavahilõ tuu mõtõ es miildü. Miä om liina untsandsakil asja näide mõtsa kahruga! A jahiluba miihil oll’, vasta es tohe naada.

    Sis tull’ mõtsavahilõ miilde, et liinan tsirkusõn om üts väega vana kahr, kinkast inämb asja ei olõ. Tuu eläjä või häämeelega ohvõrda!

    Kahr tuudi massinaga mõtsatii pääle, kon mõtsavaht joba iin uutsõ.

    Uma jalgratta oll’ tä pandnu puu nõalõ. Nigu kahr ratast näkk’, karas’ tä tollõ pääle ja sõksõ esi õkva jahimiihi mano.

    Päält tuud naati arotama, kas tuu jutt ka tõtõlinõ om. Õigõ otsa pääle es saiaki.

    Järgmäne hummok ütel’ tüü man üts naanõ tõisilõ, et täl es olõ üüse und ni mõtõl’ iks tuu kahru pääle.

    «Kahrõl omma maru lühkü jala. Ma olõ tsirkusõn käünü ja nännü: kahru sõidi sääl naisirattaga. Mõtsavaht oll’ kimmäle miis, timäl oll’ pulgaga miihiratas. Säändsega es saanu kahr kuigimuudu sõita,» pand’ tä kimmä punkti kõnõldulõ luulõ.

     
    Võro liina 225. sünnüpäävä viktoriini vastussõ
     
    1. Võro liina tunnislausõ om «Üts ummamuudu liin». 2. Võro 220. juubõli ollõ nimi oll’ «Võro ollõkõnõ». 3. Kõgõ vanõmb Võro liina inemine om Tikmani Salme. 4. Jüri uulits om kandnu ka Georgi ja Lenini nimme. 5. Tiganigu puut oll’ Petseri ja Riia uulidsa nuka pääl. 6. Võrol elli luulõtaja Lõo Jaan. 7. Eesti kõgõ korõmba võimu asupaik om Võrol olnu kolm kõrda: 1919 (Eesti tüürahva kommuun), 1941 (saksamiilne dr Mäe valitsus), 1944 (ENSV valitsus). 8. Võro liin om olnu edimädsel Eesti aol kuulsa ku koolipääliin (teno tunnõtulõ pedagoogilõ Käisi Johannessõlõ), a õigõs vastussõs loimi ka poodipääliina (seoilmaaigu).

    Avvohinna saava Kingu Estra Ruusalt, Rämmanni Kadriliis Räpinält ja Murumetsa Andres Tartost.

    Uma Lehe toimõndus
     
     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!