| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Giiditüü ja kodouurminõ and pall’o hääd väke | | | | Plaanih om viil kokko kor’ada Orava mõtskunna ja Orava kandi tervüsepraavitamisõ lugu | | |
| | | | | | Lübecki Helve, Orava kandi tundja | | | | |
Orava koolimajah oll’ üleminevä nädälivaihtusõ Kaika suvõülikuul. Sääl oll’ pall’o ilosit lugõmiisi. Ma pidi kah sääl uma kodoümbrusõ vanõmba ao kultuurist kõnõlõma, noidõ seltse ja ühingide tegemiisist.
Et olõsi inemiisile huvitavamb, sai kooli muusõumist vällä pantus ka näütüs. Säält sai kaia mi kodokotussõn olnuist tegemiisist ja paikkunna aoluust. Väega huvitiva inemiisi mitmõ raamadu nigu 1939. aastal vällä ant raamat «Eesti talundi Võromaal» vai jälki Loosaarõ Evaldi raamat «Eesti mehe lugu».
Pall’o kaejit oll’ ka kooli aoluu välläpanõkidõ man (kirotusõ koolih opmisõst, kooli kokkotulõkist, koolilatsi matkust, ekskursioonõst ja tüütegemisest suvõl).
Olli ka välläpanõki noist inneskidsist koolilatsist, kiä omma jõudnu oppi hindäle väega ummamuudu ammõdi nigu lindaja, kiränik, näütlejä, kunstnik, tiidläne, tohtri, seo ao põllumiis ja nii edesi.
Vällä oll’ pant ka koolilatsi kokkopantu kodouurmisõ tüü. Noid om üle kolmõkümne, säält võisõ kah lukõ mi kodopaigah sündünüist as’ust. Naa matõrjaali ja piltekogo omma pikki aastidõ tüü.
Algusõn oll’ kooli kodoluunukk. Sis ku matõrjaalõ sai jo rohkõmb, nimmati tuu kodoluutarõs ja 2002. aastagal anti taalõ muusõumi nimi.
Tuud muusõumi tüüd olõ ma püüdnü tetä! Parhilla om plaanih tetä är ka Orava kandi tervüsealanõ tegevüs ja Orava mõtskunna elost matõrjali kokko panda.
Tõõnõ sääne oppaja tüü kõrvalt tegemine om mul Piusah turistõ juhtminõ. Tuud olõ kah tennü üle katõkümne aastaga. Taa tüü man putut kokko hulga inemiisiga ja nimä kõik omma olnu väega torõda ja hää inemise. Esieränis pall’o turistõ oll’ mineväaasta ja ka seo aasta.
Sai jo valmis vahtsõnõ kaemisplatvorm; kuupõ lae ja posti kimmätedi är ja põra võiva turisti sääl julgõhe kävvü – olõ-i pelädä, et üllest midägi päähä satas. Turistõ huvitas kõik, mis om Piusah tettü, kiä sääl omma ja eläse.
Inemiisi om Piusa küläh kül veitüs jäänü, a tuu iist om sääl pall’o eläjit. Omma lindaja eläjä – nahkhiire. Näid om tan 3000 ümbre, eski 100 kilomiitre takast Lätimaalt om hiirekeisi siiä tulnu.
Huvitav om tuu, et Eestimaa tõõsõst nukast tulnu inemise arvasõ, et Piusa om Setomaa. Om olnu juhussit, ku pallõldas kõnõlda seto keeleh. A ma tuud ei mõista, sis ma ütli näile, et ma kõnõlõ teile võro keeleh, et ti olõti siin vanal Võromaal.
Nii giiditüü ja ka kodouurminõ omma mullõ väega miiltpiteh. Naist saa positiivsit emotsioonõ, nigu seol aol üteldäs.
| | |
|
|
|
