Nummõr' 188
Põimukuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Perimüslaagri Kaika Laine häie suuvõga
  • Uudissõ
     
  • Kanni suguselts käve uma edeesä kannu pääl
  •  
  • Torm tekk’ kurja
  •  
  • Võrokiilne tiimassin oll’ väega popp
  • Elo
     
  • Maakivioppus ökofestivalil
  •  
  • Noorõ tandsõva hinnäst Jõksi järve veeren maalõ
  •  
  • Kolm kuldaväärt kodopaigaraamatut
  •  
  • Üts küsümüs
  • Märgotus
     
  • Liivati Lola: taha tulla õnnõ Võromaalõ, ei muialõ!
  •  
  • Giiditüü ja kodouurminõ and pall’o hääd väke
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
    Kira
     
     
    Kolm kuldaväärt kodopaigaraamatut
     
          
     
     
     
          
    Perämädsel aol om Vanal Võromaal valmis saanu vähämbält kolm kodopaigaraamatut, üts ilosamb-väärtüsligumb ku tõnõ.

    Naa kõik omma kuldaväärt kirotusõ ja pildi. Kõgõ inämb ilosit pilte omgi Hurmi raamatun «Minu koduküla Hurmi 2009». Sinnä om üles võet ligi 60 elämist ja mano kirotõt umanigõ nime, sünnüao ja kontaktandmõ.

    Hurmi raamatukõsõ panni kokko Jää Eela ja Arvo. Eela kõnõl’, et inemiisi tulõ väärtüstä näide eloaol – tuust taa raamatukõsõ mõtõ tull’gi. Nii kävegi Eela piltnigu Järe Paavoga katõl aastal läbi uma külä elämiisi ni inemiisi. Illos-armsa raamatukõsõ lõpõtasõ kolmõ Hurmi küläpäävä – 1998., 2004. ja 2008. aastaga – ülesvõttõ.

    Kanepi kandi suurkroonika

    Hirvlaanõ Milvi raamadu «Minu Kanepi» nimes pasnu ka «Kanepi kandi suurkroonika»: 356 lehekülge tihtsät teksti, sekkä iks ka pildikeisi. Ku juhtu ilda aigu kaema Võro instituudi kodoleheküle päält vallatulõvat aoluulidsõ Võromaa kirändüsnimistüt, sõs imehti edimält, et mille om Kanepi kihlkunnan nii pall’o kultuuriluulidsi inemiisi üles loet, et kas sääl om kuiki maa parõmb vai nii, et nii pall’o härksit inemiisi. Veidü ildampa sai arvu – Kanepil om jo olõman uma ao- ni kodoluulanõ Hirvlaanõ Milvi, kiä om umakandi aoluu ni inemise mõistnu väärtüsligus tetä – näid ärunõhtamisõst pästä.

    Siinkirotajalõ miildü «Minu Kanepi» puhul esieränis tuu, et taha raamatuhe om jõudnu ka sotsiaalaoluku ehk tuud, kuis iks määndselgi aol egapäävätsele eleti. Näütüses raamadu 270. leheküle päält saa lukõ tuust, kuis Vinne aol perekunda nigu häbendeti.

    Kanepi kandi (juuriga) inemise võisi olla pistüõnnõligu ni tenoligu, et näil om uma Hirvlaanõ Milvi.

    Ruusa raamat uut umma luku

    Eski tõõsõkandiinemist õkva tõmbas lugõma ka «Ruusa küla lood». Raamatust saami teedä nii tuud, midä kirot’ 1937. aastal Vahtra Jaan uman jutun «Kuldlind» Ruusa mõisa lähküdsest Põrgukivist, ku tuud, kuis üts Põlva mõtsaülemb oll’ 1999. aastagal Leevaku ja Võukülä vaihel Võhandu jõõ veeren velli Voitkadõ käen pantvangin. Ruusa raamatukõsõn olõ-i vaiki oltu ka perämädse Vinne ao kotusõ päält.

    Näütüses saami lukõ ülekaehust Ruusa sovhoosi aoluust, pääle naatas iks hahast mõisaaost vai viil kavvõmbastki.

    Ruusa raamatukõnõ miildüs esieränis tuu poolõst, et peräotsan omma tühä joonit lehe, kohe inemine saa kirota uma luu. Ja viil: seo om edimäne osa raamatukõsõst. Jo sis om tulõman tõõnõ jne osa.

    Ruusa raamatukõsõ panni kokko Murumõtsa Kersti, Trumsi Marge, Valsi Elve, Mältoni Saima, Ennoki Inga ja Kala Tiit.

    Allasõ Tiia

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!