Nummõr' 188
Põimukuu 25. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
    		•  
     
    Pääleht
     
  • Perimüslaagri Kaika Laine häie suuvõga
    • Uudissõ
     
  • Kanni suguselts käve uma edeesä kannu pääl
    •  
  • Torm tekk’ kurja
    •  
  • Võrokiilne tiimassin oll’ väega popp
    • Elo
     
  • Maakivioppus ökofestivalil
    •  
  • Noorõ tandsõva hinnäst Jõksi järve veeren maalõ
    •  
  • Kolm kuldaväärt kodopaigaraamatut
    •  
  • Üts küsümüs
    • Märgotus
     
  • Liivati Lola: taha tulla õnnõ Võromaalõ, ei muialõ!
    •  
  • Giiditüü ja kodouurminõ and pall’o hääd väke
    • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
    Kira
     
    Maakivioppus ökofestivalil
     
    Peedosaarõ Kaisa
      
    		 
      
    Põlva maakunnan peeti pia terve mineväne nätäl ökopito, muuhulgan opati Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin ka maakivvest ehitämä.

    Rahvast huvit’ taa kiviasi väega. «Katõtõiskümne kotussõ pääle panti hinnäst kirja poolõ päävä joosul,» ütel’ Kallavusõ Raili, taa kursusõ kõrraldaja. Meistris, kiä kõkkõ taad kivivärki opas’, oll’ uma Põlva kandi miis Kägo Rainis.

    Tüüd tetti katõ kotusõ pääl. Ehitedi maakivvest saina ja jõõ viirde tetti maakiviparkett, tuu pääle viil grill ja pink. Kõik iks maakivvest. All jõõ veeren tüütivä kolm miist: kats Aaret ja Margus, kiä kõik väega tiidsevä ummi inemiseõiguisi ja es taha umma perekunnanimme üteldä. Hää, et nä mul viil pilti lubasi tetä.

    Tegeligult olli nä kistumalda hää nal’asoonõga mehe. Õkva nii, et ma es saa kotussidõ arvugi, kuna nä õigust kõnõli ja kuna häüssä aiva.

    Küsse sis miihi käest, et midä kasulist nä oppusõlt saanu omma. «Sai teedä, et kivvi saa poolõs tetä nigu puupakku,» kõnõl’ Margus.

    Eelä (18.08) saiva nä halva ilma peräst ka nii-üldä teooriat. Üts Aare naard’, et teema oll’ maakivi võlu ja valu. Üllen mäe pääl maakivisainaga tüütäjä mehe olli tüühü süvvünü, es olõ säändse lõvvapooligu nigu jõõveeridse.

    Kiäki es kaiba, et om rassõ

    Kiäki miihist es kaiba, et om rassõ vai et vihma satas, kukki kivve lahuti jo tõist päivä. «Mi eski massimi pääle, et siiä saia,» naari mehe.

    «Pall’o, kiä tahtsõ, es saa tüü mant är tulla,» tiidse mehe kõnõlda.Ega ma väega näid mutita es tohe, selle et tüü pidi valmis saama.

    Meistri Rainis kai taad kõkkõ päält ja ütel’: «Ma jah saisa niisama, käe karmanin:ma iks ummi kässi külge ei panõ.» Taad ütel’ meistri jäl nal’a peräst – tegeligult kärot’ tä sääl kivve, vidi seku, liiva ja muud.

    Parketti pandva mehe imehti, et nä es olõ viil meistril harja vereväs jõudnu aia. A meistri oll’ rahu esi ja lää es sukugi närvi, kukki opja oli peris algaja.

    Kursusõülemb Raili jäi meistri ja miihiga väega rahulõ.

    Kõgõ Ökofesti jaos and’ rahha KIK (Keskkonna investeerimise keskus).

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!