| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Kanni suguselts käve uma edeesä kannu pääl | | | | Saarõ Evar |
| | | | | | Suguvõsa-huvilidse: nahakunstnik Paksu Kai ja talomiis Kanni Kalev | | | | |
Puulpäävä sai Kanepin kokko Kanni suguseldsi inemise ja muu huvilidsõ, kinkal mõlgus meelen 200 aastat tagasi pääle nakanu väärnimmi pandminõ Kanepi kihlkunnan.
Kunas tuu nimmi pandmisõ alostus täpsähe oll’, tuud kiäki ei tiiä: praavusk Roth märke väärnimmi pandmisõ vällä ja naas’ tuud tassa sisse viimä, tuuvõrd, kuis perre kerikligõ tallituisiga kokko puttuva.
Aoluulanõ Hirvlaane Milvi om löüdnü edimädse väärnimmi pruukmisõ 1810. aasta meetrikaraamatist. Kanni suguseldsi uurja Paksu Kai tiid, et Kanni nimi tull’ pruukmistõ 1809. aastal. Oll’ kuis oll’, egäl juhul juhtu tuu umbõs 15 aastat varahampa, ku muiõn Liivimaa kihlkundõn kõik inemise väärnime sai.
Kanni suguselts ja nimehuvilidsõ saiva kokko Kanepi kerigu iin. Naati pääle ümbresõiduga Kanne jaos tähtsit kotussit piten. Edimäne piätüs oll’ Erästveren Loko kõrdsikandsu pääl. Tan oll’ Jüriussaia perrepoig Piitre kõrdsimehes, tuudaigu, ku tä hindäle Kann nimes sai. Ammõtiga köüdüssen om tuu nimi kimmäle.
Piitre kododsõ velle sai tõsõ väärnime: Noot. Musta Aadu andmõbaasin olõ-i Erästvere mõisa all kumbagi nimme. Kanni man om põhjus ka selge – Piitre viidi viil inne perisorjusõ kaotamist üle tõsõ tüükotussõ pääle kar’amehes ja kõrdsimehes Rõugõ mõisalõ.
Edesi sõidõti Jüriussaialõ, miä kand nüüt turismitalu-nimme Mesipuu. Pernanõ Krukovi (Reedi) Maie tull’ kaema, mille pikk autukolonn talu tiiotsan kinni pidi.
Paksu (Kanni) Kai sõs selet’, et oldas juuri otsja ja otsitas nii vanna aigu, minkast perrerahval kimmäle aimugi ei olõ. Krukovi Maie küsse, et mis aigu nuu Kanni sõs tan elli ja sai teedä, et Kanni nimme tan talon pruugit ei olõki.
Maie esä nimi Reedi om tan paigan olnu külh rohkõmb ku sada aastakka ja niisamatõ algusõst pääle Kanepi kihlkunna nimi, tähendüsega riidi ku nädälipäiv.
Järgmäne piätüs oll’ Kaagri koolimaja man. Tan kõnõl’ Tarrikasõ Eha, et edimäne Kannist kuulmeistre oll’ Rõugõst tagasi tulnu Kanni Jüri, kiä soet’ koolilõ härmooniumi. Nigu iks, pidäsivä ammõtit ka tä poig ja pojapoig. Savikivist koolimaja ehitedi 1901. aastal. Kinni läts kuul 1962 ja külärahva piduplats sääl kõrval om peris palgimõtsa ala kasunu. Sõit läts edesi Kogermanni Aili poolõ ja lõpus Koorastõ mõisalõ, kon Kiviranna Urmas paksõ suppi.
Mõtsa kasusõ ja mõtsa raotasõ, a nime lugu kest kavvõmb ku kõgõ vanõmba puu.
Mõnõ nimeria Kanepi kihlkunnast:
Kevväi, Suvi, Sügis, Talv (Koorastõ)
Õdang, Päiv, Tund (Eästvere)
Seemen, Külv, Vili, Leib
Saag, Tsirkel, Vassar, Vessim (Erästvere)
Meel, Mõistus, Tarkus (Erästvere)
Läte: Musta Aadu perekunnanimmi andmõbaas
| | |
|
|
|
