|
| | Tulõvadsõ kiränigu kunnasüümine |
| Vanutsõn iän nakkasõ miilde tulõma kõgõsugumadsõ juhtumisõ latsõpõlvõ Võromaalt.
Ollimi piiripoisi, kar'alatsõ, ma Otsa talon, sõbrapoiss' Valõv Tinn'o talon. Mu kodotalo hainamaa oll' Kõllõstõ lähkül Hilba jõõ veeren ja tuun jõõn oll' sõs pall'o vähke. Iks kävemi noid püüdmän ja tõimi ka suurõl hulgal kodo.
Väh'äpüügin pruuksõmi söödäs kunnõ. Saagi jagamisõl oll' kõrd sääne: mõlõmba valisi kõrdamüüdä üte, et suurusõ võrdsõ olõssi.
Üts'kõrd tull' mullõ pähä üts' vikur'. Ma ütli jagamisõl: «Kiä süü esi är üte kunna, tuu saa kõik' väh'ä hindäle!»
Sõbõr Valõv võtsõ tuupääle kunna ja sei är. Saigi väh'ä hindäle.
Mul hindäl nakkas aga viil põrhõllaki halv, ku tuukõrdsõ kunnasüümise pääle mõtlõ!
A ildampa sai must opat agronuum' ja naabripoisist Valõvist (Uibopuu Valev, 1913-1997) suur' kirämiis'.
Marga Aksel (91)Uppsalast
|
|
|
| Kae, miä ütel´!
Kui märdipäävä järv vallalõ,sis jüripäävä kah!
Vanarahvas
| |
| |
|
|