Nummõr' 187
Põimukuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Suvõülikuul and’ kimmüst
  • Uudissõ
     
  • Võro kiil and’ Hauka laada pääl ärile vunki mano
  •  
  • Tuksam laulsõ Pokumaal
  •  
  • Karulan palotõdi sõõrdu
  •  
  • Võistlusõ «Mino Võromaa 22» kõgõ parõmba kirotaja
  • Elo
     
  • Lustligu perimüsmuusigu Võrol
  •  
  • Midä hingega tiit, tuu lätt iks kõrda kah
  •  
  • Piaaigu patendiga joogikarman
  •  
  • Vana Harjumaa silt tii veeren
  • Märgotus
     
  • Kaalepi Ain: olkõ rahul, et meil uma riik om!
  • Ruitlasõ jutt
    Kagahii
    Perämine külg
     
     
    Pult – kõgõ kõvõmb riist
      
     
      
    Ruitlasõ Olavi, vanaesä latsõlats 
     
    Seoilmaaolidsõ naasõ elo sais kuun piaaigu tävveligult egäsugumaidsist protsõduurõst: sa ei olõ seo ao naanõ, ku sa päävä joosul juuksurin, pediküürin, maniküürin, rasvaimun, joogan vai aura transformatsioonin ei käü.

    Sünnütämän käüdäs väega harva, kost sa jõvvatki:seoilmaaolidsõ naasõ aig lätt seoilmaaolidsõs olõmisõ pääle är!

    Seoilmaaolinõ miis olõ-i targõmb: arvudimol’o puult veidükese pall’o är kiiritet mehekene, kink man tuu kõgõ kõvõmb ja tähtsämb riist om... telegapult.

    A mu vanaesä Voldemar oll’ esierälik miis. Oll’ vallavalitsusõn arvõammõtnik... Õdagist pand’ käe karmanihe ja pühkse külä pääle tuud tegemä, mink jaos täämbädsel eesti mehel inämb aigu ei olõ.

    Vanaesä Voldemar oll’ nigu hää vällänägemisega külvimassin, timä iin olliva tütärlatsi ja mehenaisi hinge ja üsä vallalõ...

    Ku Volli mõnõst talost müüdä läts’, naksi naasõ näost kuumama ja peremiis tsusas’ sitavigla unikuhe ni lei risti ette... Tenüs, et põrgulinõ seokõrd müüdä läts’...

    Vanaesä oll’ külätütärlatsi man oodõt küläline, katõ näioga jõudsõ tä uma lühkü eloiä joosul altari ette kah. Egälpuul sündü kimmit ja tervit latsi nigu siini päält vihma.

    Sõs tulliva vinläse sisse ja Voldemarist sai mõtsaveli. Külän läts’ niipall’o igäväs, et naistõrahva naksi mõnõ ao peräst mõtsa vahet vuurma. Laja tiiraa sõki mõtsa vaihelõ sisse...

    Kiä vei Vollilõ punkrilõ süvvä, kiä toimõt’ timäni kirju, kiä midägi muud... Naasõ käve ütstõsõ takan kooni umavaihel vanaesä peräst tüllü kääni ja üts näiokõnõ tõisilõ kättetasomisõs vanaesä verevile pätele üles and’. Et ku ei saa ma Voldemari, ei saa ti kah!

    Es saa jah perän toda kiäki inämb Voldemari. Vinläse lasi tä maaha. Vinläisile, paistu, sääne naisi- ja elomiis es miildü, näil oll’ siin esi plaan umma suku, vägüsi, mõõga ja tulõga pääle sundi.

    No om vinläne ammuilma umalõ maalõ tagasi kolinu. Eestläisil piäsi no hindä jaos aigu jaguma. A ei – latsõtegemine om moodust lännü.

    Inemise mõtlõsõ vällä egäsugumaidsi moodussit, kuis latsõvanõmbas saamisõ kohussõst päsedä.

    Ku küssü seoilmaaoliidsi inemiisi käest, mille teil latsi ei olõ, mõistva nä üteldä õnnõ tuud, et kohe nä latsõ pandva, ku latsiaiakotussit olõ-i. Niisama nigu ütskõrd ull’ oppajalõ ütel’: no milles ma opi, ku mul pääd ei olõ, kohe mudsu panda?


     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!