Nummõr' 186 Hainakuu 28. päiv 2009 TOIMÕNDUS UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht   Pildinäütüs Võromaa latsi juttõ perrä Uudissõ   Võro ja tõva keele vägi ütenkuun suurõ lava pääl   Tulkõ Oravilõ Kaika suvõülikuuli!   Kõivu Madis sai kanepidse hammõ Elo   Hurda Jakobi jalajälgi pite   Kikkaseenekuning lää-i kodo veidemb ku viie kilo siiniga Märgotus   Rosenbergi Ivar: Põllumajandus ei saa ilmangi otsa!   Mi taha-ai Karulalõ Otõmpääd! Ruitlasõ jutt Perämine külg   Folk vai tsolk?   Ruitlasõ Olavi, hindaja       Foto Alar Madisson       Egäl hindäst lukupidäjäl maakunnal piät olõma uma folklooripido. Villändil om Villändi Folk, Viromaal Viro Folk, Hiiumaal Hiiu folk, Võrol folkloorifestivaal. Ku sa olõt umavalitsus ja sul õks umahindä folkloorifestivaali ei olõ, om kõik su kultuurielo üts õnnõdu tsolkloorifestivaal. Noid, kiä folki mõistva laulda, om pall’o kõrdo veidemb ku noid, kiä tsolki laulva. Suurt vahet ei olõ: inemise omma meil lepligu, nä söövä häämeelega nii folki ku tsolki. Anna õnnõ kätte! Tsolgi- ja folgibändel vahet tetä ei olõki lihtsä ja ma hinda näid vällänägemise perrä: midä tsolgimb bänd, tuud ilosampa omma bändiliikmõ rõivin. Värvilidse helkvä litrikese, volangi... Ku näet laulja jalan kauboisaapit, sis võit kimmäs olla, et tsolk mis tsolk. Folkmuusigu mängvä perimüsmuusigat ja nägevä sama kakõnu vällä ku inemise vanastõ näivä: pikki kam’malda hiussiga, kimmäle pügämäldä kanglialotsiga. Ku tsolkbändi laulja om inne ülesastmist hindä pääle valanu puul pudõlit nuhevett, sõs folkbändi laulja haisasõ hii ja hobõsõsita perrä, püksiperse om vasta morro hõõrdmisõst rohilinõ ja suka haisasõ päältkaejidõ viimädse riani vällä. Egäs inemise elokõnõ olõ-i kah midägi muud ku üts lühkene festivaal. Bändi istusõ Tuumpääl, miä om lava iist, ja jorotasõ vahetpidämäldä kõiki meediäkanalit piten. Ku oll’ majandusõ nõsõminõ ja elo hää, sõs lauli nii sotsaaldemokraadi ku keskeräkund ja rehvorm folki, no ku om masu aig, tulõ säält joba pikembät aigu puhast tsolki. Tenoligu kullõja, nigu ma, jaos ei laula joba pikembät aigu mitte kiäki. Padar oll’ mi kõgõ parõmb folklaulja, tuu mõskmada pää jutt õnnõ kinnüt’ tuud, a no saadõti tä mitmõs aastas maailmatuuri pääle. Vanilla Ninja kõrbi Saksamaal läbi, nüüt om kõik mi perimüsmuusiga Ivaripoisi käen. Oodami är, seo parhillanõ tsolkloorifestivaal olõ-i igäväne. Ivari tulõ tagasi, tõmbas käe kalju kammitsasta, lüü ilma helisemä... Kül sõs jälki saa raadionupu vallalõ käändä, aolehe põlvi pääle sirota...       Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!