Nummõr' 186
Hainakuu 28. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pildinäütüs Võromaa latsi juttõ perrä
  • Uudissõ
     
  • Võro ja tõva keele vägi ütenkuun suurõ lava pääl
  •  
  • Tulkõ Oravilõ Kaika suvõülikuuli!
  •  
  • Kõivu Madis sai kanepidse hammõ
  • Elo
     
  • Hurda Jakobi jalajälgi pite
  •  
  • Kikkaseenekuning lää-i kodo veidemb ku viie kilo siiniga
  • Märgotus
     
  • Rosenbergi Ivar: Põllumajandus ei saa ilmangi otsa!
  •  
  • Mi taha-ai Karulalõ Otõmpääd!
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
     
    Rosenbergi Ivar: Põllumajandus ei saa ilmangi otsa!
     
      
     
    24aastanõ Rosenbergi Ivar om Võromaa talopidäjide liidu juhatusõ esimiis 
      
    Sõmmõrpalo valla Sulbi külä Roosu talu nuurperemiis Rosenbergi Ivar (24) valiti timahavva keväjä Võrumaa talupidäjide liidu juhatusõ esimehes. Talutüüd om tä esä Aivari kõrval tennü poiskõsõst pääle. Suvõ algusõn läts’ Ivar vanõmbidõ mant eräle elämä üten kaasa Jaana ja 1,5 aastadsõ tütre Kaisaga hindä remonditulõ majja Kahru külän. Paari nädäli iist peeti ka ammõtligu pulma maaha.

    Esä Roosu talu om tavapõllundusõ talu ja su Väikeroosu talu mahetalu. Kas sa olõt perekunnan tuu mahemiis?

    Juriidilidselt omma neo talu eräle, a tegelik tüü käü kuun. Põhilidsõ põllutüü tii ma esi är. Vahet ei olõ, et määndse nurmõ pääl ma olõ, kas om mahhemaa vai harilik.

    Kas mahepõllundusõn as’a nii kääväki? Kas tuud lubatas?

    Lubatas, ku om kimmäs, et matõrjaali ja toodang segi ei lää. A mi olõ esi väega huvitõdu, et Väikeroosu mahetoodangu ostja tuu seest määndsitki kihvte es löüdnü.

    Kumb tuutmisviis rohkõmb är tasus?

    Jätimi timahavva rohkõmb maad mahhes. Parla om 300 hektääri mahhet ja 170 harilikku.

    Kuigimuudu om vaia ellu jäiä. Tavatuutmisõ maaga proovimi ka kõik nii tetä, nigu piät, panda kõik väetüse ja kihvti ja kaia, kas sõs tulõ tuuga vällä vai ei tulõ.

    Tavatuutmist om vaia ka tuujaos, et riske veidikesegi maaha võtta. Mahheturg om viil kehväkene. Muidu möimi mahhevillä Taani.

    Mineväaasta kvaliteet es kõlba. Arvada nä es taha, et olõssi kõlvanu, selle et Euroopa turg oll’ ka villä täüs, näil es olõ lihtsäle vaia mi villä. Ku meil ei olõs tavatuutmist kõrval olnu ja väetüst võla pääle võetu, sõs ei olõs mi seod villä mitte kohegi müvvä saanu.

    Olõ kah kuuldnu, et kokkuostja inne lepingut ei tiiki, ku lupat näide käest ka väetüst võtta. Omma iks rüüvli?

    Ei saa nii kah üteldä. Farm Plant om mika peris ausa partner olnu. 2007 oll’ lepingu miinimumhind paika pant 1.50 pääle, a nä massi villäst iks kolmõ krooni ümbre, tuudaigsõt turuhinda. 2008. sattõ turuhind 1.50 pääle, a mi saimi iks lepingu miinimumhinna 2.05 kätte. Ku tuud es olnu, sõs mi ei olõski seoniaoni vasta pidänü.

    Kuimuudu väikumb tuutja saa hinnäst är majanda?

    Maru häste piät läbi rehkendämä. Mi kah tan talv otsa istsõmi arvudi takan ja mängsemi kõik plaani läbi. Keväjäs teimi otsussõ, et mahhet jako tulõ suurõmbas aia.

    A väikeisil om müümisel hädä, näide kogussit kiäki ei osta. Tasus iks minnä lõpptoodanguni ja tuud ütenkuun tetä. Kaarahelbit või tetä ka saa hektäri pääl toodõtust villäst. A tuu nõud investiirmist ja nõud tuurainõ saamisõs kompanjonnõ, kedä saat usku.

    Läänen arvatas, et kvaliteettoodangut ei saaki väega suurõn katlõn kiitä.

    Jah. Taanlasõ, kiä mi kaara ja rükä ostva, võtva inne proovi. Kõik partii saisva eräle suuri kottõ seen lõpptoodanguni vällä. Nii et ku vahepääl määnegi jama tulõ, sõs om teedä, kelle kaala tuu lätt.

    Mineväaasta üts suur veski kah pruuvsõ mahevilläga ärri tetä, a lassõ kõik ütte unikulõ kukada ja segäsi sinnä harilikku villä kah manu. Sõs ku lõpus Saksamaal ostja proovi tekk’, sõs es kõlba inämb midägi tuust villäst mahhes.


    Kuimuud taluliit pidänü põllumiihi tugõma?

    Nõvvu andma ja kaema, et määndsitki ull’õ säädüisi es tettü. A liikmõ pidänü esi kah aktiivsõmba olõma ja hellü tegemä, ku nä määndsegi ands’agu plaani pääle trehväse.

    Ega taluliidu tüütäjä kah ei jõvva kõkkõ läbi lukõ, midä ammõtnigu kabinetten kirotasõ, ja läbi mõtõlda, et kuimuudu tuu peris ellu mõotama nakkas.

    100 lehmä toetus?

    Jah, tuu om üts näüde, kuis asju om altpuult aetu. Suuril piimätuutjil olli külh käe nakanu värisemä, ku tuud plaani loi, a ei olõ sääl midägi ülekohtulist. Kooni saa lehmäga tuutjist saava peris pall’o tuust api. Omgi õigõ, et vähämbäl tuutjal om eläjäpidämine man. Olõmi esiki mõtõlnu, et võtami eläjäpidämise kõrvalõ, et üts tüütäjä mano ja üte roboti jagu lehmi. A parhilla ei suta investiiri.

    Kas olõt kunagi tahtnu põllumajandusõ mant är minnä?

    Peris säänest mõtõt ei olõ, a säänest om külh olnu, et midä ma rabõlõ. Hää külh, sõida Valtra traktoriga, a söögirahha iks ei olõ.

    Veli käü Toftanin nõstugi pääl tüül, tä tiin must rohkõmb ja timä tüüaig om pall’o lühemb. A mullõ miildüs seo, et ma olõ esihindä peremiis. Ku taha, sõs maka hummugu kellä 11ni, a ma tiiä, et kimmäs aos om vaia midägi är tetä. Ku ma saa põllu pääle, sõs seo om mu jaos joba puhkus. Sääl olõt uman mullin seen ja tiit umma asja. A paprõtüüd ja muud säänest nii väega ei tahas.

    Mis su hobi omma?

    Džuudo, paar kõrda aastan iks võistlõ kah. Treeneriammõt om rohkõmb villä kandnu.

    Kuus vai säidse aastat tulõ joba är külh. Tuu om talvinõ tüü. Mul om hää miil, et mu opilasõ omma joba viis kõrda Eesti meistris tulnu. Väiku leeväraha kah tulõ.

    Midä džuudo talupidämisele manu and?

    Rahulikku miilt ja tasakaalun olõmist. Džuudon rõhutas distsipliini ja kõrra pääle. Ma tiiä viil talunikkõ, kes omma džuudotreeneri. Ja ku sul hindäl jõudu ei olõ, tulõ mõista vastast är kasuta. Ku rahha väetüst panda ei olõ, sõs tulõ mõista luudusõga kuunkõlan tetä.

    Rahvalõ tiit kah ijärata?

    Seod om egä talv tettü. Roosu spordiklubi omgi säändside asju jaos. Rallit sõitsõmi, a parla ei sõida. Sõitsõmi külh Tsiguliga, a iks om pall’o kallis.

    Väiku Roosu ja poliitiga?

    Reformieräkunda, kon mu esä liigõ om, ma õkva ei toeda, a ilmakaeminõ om mul külh hääpoolinõ. Reformi hädä om tuu, et nä ei tiiä põllumajandusõst suurt midägi.

    Tuun mõttõn om hää, et mu esä sääl om, sõs saa iks midägi üteldä, ku väega lahmmisõs lätt.

    Kuis majanduskriisist häste vällä tulla?

    Mõnõ mehe tõi seo kriis iks maa pääle tagasi. 2007 oll’ põllumajandusõn väega hää aastak ja kõik investiirsevä tegeligult üle. No naatas vast rohkõmb mõtlõma ja läbi rehkendämä.Tulõ iks uma eesti jonniga edesi tetä, mitte poolõlõ jättä.

    Põllumajandus pikän plaanin iks toit meid är. Põllumajandus nigu inemiisi söögivajadus ei saa kunagi otsa. Õkva halv oll’ kaia, kuis kõrralik põllumaa panti arõndusõ ala ja naati sinnä kipskuutõ ehitämä. Tulõvigun om nigunii ilman nälg, nii et maad tasus hoita.

    Ku parla ei olõ seod terävillä kellelegi vaia, sõs võissi jo tetä bioenergiät, bioetanooli.

    Tuu võtasi ka nafta otsasaamisõ šokki veidembäs, ku tuu ütspäiv kätte tulõ. Biokütte tuutmist piät parhilla muiduki tugõma, a tuu pääle riikligult viil pall’o ei mõtõlda.

    Küsse Saarõ Evar


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!